Artikkel
  • Kuula

    Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?

    “Elektrihinna mõju ulatuse osas tuleb arvesse võtta, et elektrihinnaindeks moodustab tarbijahinnaindeksist 2024. aastal 4,4%. Seega ei ole selle komponendi mõju tarbijahinnaindeksi arvutamisel määrava tähtsusega,” kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski. Pilt on illustreeriv.Foto: Liis Treimann

    Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.

    Hinnad on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse.
    Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust.
    Elektrihinna mõju ulatuse osas tuleb arvesse võtta, et elektrihinnaindeks moodustab tarbijahinnaindeksist 2024. aastal 4,4%. Seega ei ole selle komponendi mõju tarbijahinnaindeksi arvutamisel määrava tähtsusega. Indeksi arvestamisel võetakse lisaks elektrienergia hinnale arvesse ka võrgutasusid, taastuvenergia tasu ning aktsiisi.
    Andmete kättesaadavus on muutunud
    Tarbijahinnaindeks on oma olemuselt kiirstatistika, mida avaldatakse iga kuu. See aga paneb meetodile selged piirangud – kasutatakse sellel ajahetkel kättesaadavaid andmeid, mida tavapäraselt hiljem ei muudeta.
    Enne 2022. aasta sügist oli elektrimüüjatel kohustus avalikustada ainult üldteenuse hindu (kaalutud keskmine börsihind + kuludest sõltuv müügimarginaal). Seetõttu kasutati elektrihinnaindeksi arvestamisel tüüpkoormusgraafikute järgset tarbimist ning börsi tunnihindu. Lisaks tuli arvestustes kasutada eelmise kuu marginaali, kuna elektrimüüjate andmed avalikustati hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 9. kuupäevaks, mis aga oli juba pärast tarbijahinnaindeksi avaldamist.
    Tegelikult olid osad eratarbijad enne 2022. aasta sügist liitunud fikseeritud hinnaga pakettidega, kuid kuna elektrimüüjatel ei olnud kohustust pakutavate pakettide hindu avaldada (ja seega seda ei tehtud), ei saanud seda infot ka indeksi arvutustes kasutada. Energiakriisieelsel ajal, kus hinnad arenesid stabiilselt, pidasid fikseeritud paketid jooksvate hindadega suuresti ka sammu. Sel ajal lähtusime elektrihinnaindeksi arvutamisel börsihinnast ja elektrimüüjate eelmise kuu marginaalist.
    Fikseeritud hinnaga pakettidel on muidu tarbijahindadele stabiliseeriv mõju. Energiakriisi alguses hoiavad madalate fikseeritud hindadega paketid tarbijate keskmist kulutust kauem madalal, s.t keskmine hinnatõus jõuab kohale viitega. Aja jooksul aga odavad fikseeritud paketid järjest lõppevad ning uutele liitujatele on need juba kallimad, olles lähemal kõrgele börsihinnale. Börsihinna langedes jõuab ka elektrihinnaindeksi langus kohale viitega, sest vahepeal fikseeritud pakettide hinnad hoiavad hindu veel kõrgel.
    Foto: Statistikaamet
    Oktoobris 2022 tuli turule elektri universaalteenus, millele viidi üle eratarbijad, kes maksid lepingu või börsihinna alusel elektrienergia eest kõrgemat hinda kui universaalteenuse hind (kui nad ei avaldanud ise soovi jääda varasema paketi juurde). Universaalteenuse võtsime arvesse oktoobri indeksi arvutamisel.
    Sügiseks 2022 oli elektri börsihind järsult tõusnud, kuid varasemalt fikseeritud odavama hinnaga pakettidega klientidele oli elektri hind jäänud madalamaks. Seetõttu tekkis tegeliku olukorra paremaks kajastamiseks vajadus fikseeritud pakettide hindu arvestada. Sügisel hakkasid elektrimüüjad fikseeritud pakettide hindu ka avaldama ning alates 2023. aasta jaanuarist on need elektrihinnaindeksis kajastatud. Seega on alates 2023. aasta jaanuarist indeksis arvesse võetud nii börsihinnaga paketid, universaalteenus kui ka fikseeritud hinnaga paketid vastavalt nende rahalisele osakaalule eelmise aasta lõpus.
    Riigipoolse sekkumise suur mõju
    Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine (kompensatsioonid ja eelmainitud universaalteenus). Joonisel on näha, kuidas 2022. aasta sügisel rakendunud kompensatsioonimeetmed langetasid indeksit kuni meetmete lõppemiseni 2023. aasta kevadel.
    Indeksi arvutamisel kasutatakse hinnamuutust võrreldes eelmise aasta detsembriga. Kaalusid ajakohastatakse kord aastas ning need on alates jaanuari indeksist terve aasta vältel samad. Seega mõjutasid 2022. a asta detsembris kehtinud kompensatsioonimeetmed hinnaindeksit ka siis, kui elektri börsihind 2023. aastal langema hakkas. Vahepeal arvutustesse lisandunud fikseeritud paketid ning universaalteenus olid vähendanud börsipakettide osakaalu ning seega elektrihinna kompensatsiooni lõppemine hoopis tõstis elektrihinnaindeksit, kuigi börsihind oli langenud.
    Kompensatsioonimeetmete rakendamine mõjutab hinnaindeksi kuist võrdlust siiani. Näiteks 2024. aasta märtsis oli elektrihinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama kuuga 18,2% kõrgem, sest 2023. aasta märtsis kehtis eratarbija elektrihinnale riigipoolne kompensatsioonimeede ning see aitas indeksit madalamal hoida. Võrreldes aga 2024. aasta märtsi 2023. aasta aprilliga, mil kompensatsioon enam ei kehtinud, on indeks hoopis 8,1% langenud.
    Alates 2024. aasta aprillist kaovad kompensatsioonid võrdluses eelmise aasta sama kuuga. Seega muutust hinnaindeksis näeme peagi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.