Nestor: languskursile paistab lahendus nii Eestis kui ka Põhjamaades

Viimastel nädalatel on ilmavalgust näinud mitmed värsked majandusprognoosid, täpsemad numbrid avaldati teise kvartali SKP suuruse kohta ja uuendatud on veel hulka olulist majandusstatistikat. Milline on siis pilt, mis Eesti majanduse hetkeolukorra ja lähituleviku suhtes on maalitud? Etteruttavalt: veidi parema, kui näitavad inimeste ootused.

Kui vaadata lehepealkirjasid ja arvamusküsitlusi, näib majanduse suhtes valitsev pessimism aina süvenevat. Omaette küsimus on muidugi, kas suurimat probleemi tajutakse just majandusolukorras või peitub arvajate mure pigem Eesti poliitikas ja ühiskonnas laiemalt toimuvas. Nimelt ei kipu uudised maksutõusudest tavaliselt rahvas just rõõmuhõiskeid esile kutsuma.

Realistlikuma pildi majandusolukorrast maalivad erinevad statistilised näitajad. Nende pühaks graaliks on majanduskasv, mis viimastel kvartalitel on küll hoopis majanduslangust markeerinud. Pääsu polnud Eestil sellest ka teises kvartalis, mil see viimaste andmete põhjal vähenes mullusega võrreldes protsendi jagu.

Paadunud optimistid said end samas lohutada tõigaga, et tegemist oli väikseima kukkumisega viimase kahe aasta jooksul. Samuti jäi tööpäevade arvu ja hooajaliste teguritega korrigeeritud SKP esimese kvartaliga samale tasemele – viimati läks meil nii „hästi“ 2022. aasta alguses.

Küll pakkus üllatuse nominaalse SKP kasvu kiirenemine 3% juurde. Nagu teada, pole Eestis majanduslangust „tavalistes eurodes“ ehk inflatsiooniga korrigeerimata nominaalse SKP puhul toimunudki. Kuigi pakutavate teenuste ja kaupade maht on vähenenud, siis on hinnatõus aidanud raha hulka majanduses hoopis kasvatada.