Andre Nõmm: uusi seadusi ei tohi kerge käega kirjutada
Kiiresti kasvava bürokraatia ajal tuleb uute regulatsioonide kirjutamisega ettevaatlik olla, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm inspektsiooni blogis.
“Alustame sellest, et iga nähtus, kriis või läbikukkumine ei pea kaasa tooma uut regulatsiooni. Sageli piisab, kui väärtusmaailma muutusega saab juba kehtiv õigus endale uue aktsendi,” kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Foto: Finantsinspektsioon
„Regulatsioon ei saa mitte kunagi valmis,“ kõlab regulaatorite lemmikmõttemall. See klišee kätkeb endas ohte. Tugevast regulatsioonist ühiskond võidab, kuid liigne reguleerimine viib majanduses ebaefektiivsuseni ja konkurentsivõime kaotuseni, raskemal juhul rikub see paljude inimeste ärivõimalused.
Põllumeeste usk bürokraatia vähenemisse on kokku kuivanud nagu veeloik põuaga, kirjutab Saidafarmi juht Juhan Särgava vastuse Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Teenusmajanduse koja eestvõttel läbi viidavale parima ja halvima seaduse konkursile saavad kõik soovijad kuni 31. jaanuarini esitada kandidaate riigikogus 2024. aastal vastu võetud seaduste hulgast.
Kuigi üldjoontes saame uuele aastale vastu minna positiivselt, ootab ettevõtjaid tänavuste tormide järel 2025. aastal mitmesuguseid karisid, kirjutab A. Le Coq juht Jaanus Vihand vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).