Andri Haran: kas Eesti tööstus ostis just 50 miljoni eest vanarauda?
Tööstuse digitaliseerimine on Eesti jõukuse võti – kuid pilt eesliinilt viitab, et toetuseks saadud kümnete miljonite eurodega on hiljuti kahjuks taas pigem kinnistatud lihtsa alltöövõtja rolli, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Kuidas saab eestlane rikkaks? Muidugi nii, et paneb robotid ja muud targad masinad enda heaks nutikalt tööle, nagu rootslane või sakslane. Äsja jaotati selle jaoks Eesti ettevõtjatele üle 50 miljoni euro Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi. Viimane ots on isegi alles jagamisel, kuid plaanid on valdavalt juba tehtud. Kuid kas Eesti tööstus on nüüd Skandinaaviale tehnoloogiliselt järgi jõudnud? Paraku veel mitte, kuigi potentsiaali jätkuvalt on.
Koolis B-võõrkeele tundidesse investeeritud aja ja energia võiks kulutada programmeerimisele, kirjutab Siim Pari arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova sõnul muutus tehisintellekt 2023. aastal laiemale üldsusele kättesaadavamaks ja ka Nõo otsustas, et tehisintellekti oma tootmises ära kasutada.
Usaldus on äris kõige olulisem ning see kehtib ka transporditeenuses. Inimeste päevakava on tihe ning iga minut loeb. Viimane asi, millele soovitakse väärtuslikku aega kulutada, on hilinev või ärajäänud taksosõit ning määrdunud ja ebamugav sõiduk. Samuti juhuslikud pimekohtingud autojuhiga, mis võivad jätta pikemaks ajaks halva tunde.