Rein Uusmaa: õpetaja roll tuleb ümber mõtestada

Meie õppijate ehk praeguste ja tulevaste kodanike tugevus sõltub sellest, kui tugevad on meie baasteadmised ja -oskused ning nende kiire rakendamine. Rakendamise all pean silmas, kui kõrgel tasemel on meie kodanike finantsteadlikkus, digitaalne kirjaoskus ning suhtlemis- ja ettevõtlikkusoskused. Õppimise ja õpetamise võtmeisikuks on õpetaja, kelle ülesanne on ennastjuhtiva õppija tarvis keskkonna loomine.

Õpetajate roll üldpädevuste ja tulevikuvalmiduse arenguks keskkonna loomisel on ülisuur ning selles kahtlejaid pole. Küll aga oleme aastakümneid otsinud seda kõige paremat õpetaja tööd reguleerivat mudelit, mida minu arvates veel leitud ei ole. Põhjuseks see, et õpetaja rolli mõtestamine ja ametikohtade kavandamine ei kõla omavahel kokku.

Selleks, et õpetaja fookus liiguks päriselt õppeprogrammi läbimiselt pädevuspõhisele lähenemisele, tuleb tegeleda õpetajatöö ümbermõtestamisega.

See ei tohiks olla tüütu lisaülesanne, vaid üks osa õpetaja tasustatud tööajast. Õpetaja tööaeg hakkab koosnema oodatud tegevustest, enesereflektsioonist ja õppimise eestvedamisest ning selle ette- ja järeltegevusest.

Põhimõtteliselt tähendaks see seda, et senise kontakttundide-põhise arvestuse asemel jaotub 35tunnine tööaeg neljaks suuremaks osaks. Kaks mahukamat osa koosnevad õppimise eestvedamisest ehk otsesest juhendatud õppest ning õpikeskkonna loomisest ja hindamisest. Kolmas osa hõlmab kõiki neid ootusi ja tegevusi, millest artiklis juba juttu on olnud (tunnivaatlus, koostöö, mentorlus, suhete juhtimine jne) ning neljas tööosa võtab selle kõik reflektsiooni ja õpipäeviku täitmise näol kokku. Kokkuvõttes on kõik need neli õpetajatöö valdkonda ajaliselt ja mahult kirjeldatavad ning selgelt jälgitavad nii õpetaja enda kui ka kooli juhtkonna jaoks.

Paralleelselt õpetaja rolliprofiili ümberkujundamisega peab ajaga kaasas käima ka õpetajate ettevalmistus. Praegu on õpetajakoolitus Eestis heal tasemel, kuid paraku lahkub ikkagi esimestel aastatel koolist palju õpetajaid ja suur hulk õpetajaks õppijatest ei lähe üldse kooli tööle.

Ehk aitab õpetaja töökindlust tõsta see, kui õpetajakoolituse viimasel aastal valmib lõputööna pädevuspõhine ainekava koos rakenduskavaga. See tähendab seda, et kooli tööle minnes on alustaval õpetajal terve õppeaasta läbi mõtestatud ja konkreetne rakenduskava kaasas.

Ma ei sea üldse kahtluse alla lõputööna uurimustööd või teadustööd, aga paraku võib sellest praktilises õpetajatöös hiljem vähe kasu olla. Võibolla aitab eelnevalt valmistatud ja ülikooli lõputöö mahule vastav õpetamiskava luua kindlustunde ning vähendada hiljem igapäevast õpetajatöö mahtu. Miks mitte sellist tööd teha mitmekesi koos, et saada kogemus koostööst ja lõimingust, mis hiljem õpetajatöös niikuinii ette tuleb?

Õpetaja rolli mõtestamine ja kavandamine vajab mõtteviisi muutust ning ühiskondlikku kokkulepet.