Einar Vallbaum: pärand peaks olema majandusressurss, mitte arengupidur
Riik nõuab korraga Kunda jõe paisu lammutamist ja täielikku säilitamist. Killustunud olukorras jääb aga täiesti kõrvale variant hüdroenergia tootmine taas käima panna – pärand ei pea olema arengupidur, kirjutab Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.
Viru-Nigula vallavalitsuse ja kohalike jaoks on pais nii osa tööstusajaloost, kohalikust identiteedist, aga ka toimivast majandusest, mis samal ajal võimaldab hüdroenergia tootmist ja toetab kohalikke ettevõtteid, ütleb Einar Vallbaum.
Foto: Raul Mee
Ilmselt ei ole omavalitsust, kus ei oleks põrkunud erinevate ametkondade ja seejuures ka kohalike elanike huvid.
Tallinna linnahall võiks meid panna jäika muinsuskaitsepoliitikat ümber vaatama ja erandeid looma, et arhitektuurimälestiste säilitamise tahtest ei saaks lagunemiskiirendi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Põhjus, miks me ei suuda linnahalli väärtuses kokku leppida, peitub osalt poliitikutes, kes kasutavad meie ajaloolisi haavu ära, selgitas monumentaalkunsti uurija Anu Soojärv.
Pärast pikki juriidilisi keerdkäike jõudsid Viru-Nigula vald ja Fermi Energia lõpuks kokkuleppele tuumajaama jaoks maatüki broneerimise ja võimaliku võõrandamise üle.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?