Korrektsioon või trendimuutus

Dollari nõrgenemine algas kohe turgude avanedes ööl vastu esmaspäeva. Ajendiks uudised selle kohta, et nädalavahetusel toimunud kohtumisel jõudsid Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsumaa president Nicholas Sarkozy ühistele seisukohtadele pankade rekapitaliseerimise küsimustes.

Tõus jätkus sujuvalt kogu nädala, nii et turgude sulgemise ajaks tõusis euro dollari suhtes üle 3,5 protsendi. Samas tasub märkida, et selle taga ei olnud niivõrd euro üldine tugevnemine (euro kasvas kõigi teiste põhivaluutade suhtes nädalaga veidi alla 1 %), vaid aktsiaturgude ralli ja sellest tulenenud dollari langus.

Keskne aktsiaturu indeks SP500 tegi läbi kahe aasta suurima tõusu, kasvades nädalaga üle 5 protsendi ning jõudis kriitilise vastupanutaseme 1230 alla. USD indeks langes nädalaga ligi 3 protsenti ja sulgus tasemel 76.59, kust kriitilise toetustasemeni 76.08 on juba lühike tee minna.

EURUSD jaoks oli seni tugev vastupanutase 1.3800, mis sai samuti möödunud nädalal veenvalt murtud. Tehniliselt on nüüd suund 1.4000 peale ja veelgi kõrgemale vägagi tõenäoline, mis tähendaks, et eelmisel nädalal toimus turul otsustav pööre, mitte lihtsalt korrektsioon. Aga nagu valuutaturul ikka, ja eriti praeguses keerulises globaalses majandusolukorras, on otsustav sõna fundamentaalsetel sündmustel.

Turg näitas möödunud nädalal veenvalt, millist aspekti ta Euroopa võlakriisis keskseks peab, ja see on loomulikult just pangandussektori, mitte ühe või teise riigi või rahva päästmine. Euroopa liidrite valmisolek sellega tõsiselt tegelda, seda enam nende ühine arusaam teemast, äratas ootamatult väga tugevat usaldust.

Et Kreeka osutub mingis ulatuses maksejõuetuks, on tänaseks küllap aktsepteeritud (kui mitte avalikult, siis tegelikult) ka poliitikute ja keskpankurite poolt. Kõnelused käivad nüüd juba selle üle, millist osa Kreeka võlgadest annab nii maha kirjutada, et Euroopa rahandus- ja pangandussüsteem otsekohe kokku ei kuku. Viimastel hinnangutel (mida esialgu jagavad küll vaid anonüümseks jääda soovivad Euroliidu ametiisikud) on kõige tõenäolisem, et kahjumisse tuleb kanda 50 protsenti.

Euroopa pankade seis on samas niigi tõsine, kuna nende finantsvõimenduse tase on ammu üle kestlikkuse piiri. Möödunud nädalal sattusid reitinguagentuuride terase pilgu alla mitte enam teise liiga mängijad, vaid sellised võtmetegijad nagu Barclays, Paribas, Credit Suisse, Deutsche Bank, Societe Generale. Hinnanguliselt vähemalt 60 protsenti Euroopa pankadest ei elaks üle stressitesti, millesse oleks eeldusena sisse kirjutatud Kreekast tulenev kahjum.

Uue nädala alguses saame kõigepealt näha, kuidas reageerib turg nädalavahetusel peetud G20 kohtumisele, kus küll mingeid lõplikke otsuseid ei tehtud, küll aga anti maailmale signaal, et päästekavade väljatöötamine toimub konstruktiivses üskmeeles. Täpsem kava peab laual olema pühapäeval, 23. oktoobril toimuval Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Neljapäeval koguneb Brüsselis Euroopa Keskpanga nõukogu. Ka seal eeldatavasti ei langetata olulisi otsuseid, küll aga võib järgnevatest avaldustest ehk saada vihjeid, kas novembris võiks lõpuks teoks saada kauaoodatud intressikärbe.

Reedel on taas kord Kreeka tõehetk, kui neil tuleb teostada 2 miljardi euro eest makseid võlakirjade eest. „Troika“ poolt ettevalmistatav laenuabi ei jõua kohale enne novembrit, mis tähendab, et igast vahepealsest maksetähtajast võib Kreeka jaoks kujuneda mihklipäev.

Üsna suure tõenäosusega annab järgmine nädal ka põhimõttelise kinnituse sellele, kas turg on pikemaks ajaks pöördunud või vaid jõnksatas korraks tõsiselt.