Doominoefekt jõudis Prantsusmaani

Ühtepidi võib muidugi öelda, et mis see 190 baaspunkti vahet siis ära ei ole, ja Prantsusmaa võlakirjade tootlus on ju ikka veel alla 4 protsendi ehk siis idee poolest küllalt kaugel jätkusuutlikkuse (6 %) piirist. Teisalt on aga oluline just tendents – vahe Saksamaa võlakirjadega on kahekordne ja kasvab.

Prantslased on teinud juba pikka aega tõsiseid pingutusi, et hoida oma AAA reitingut, mille kaotamine oleks katastroof kogu euroalale. Mida nädal või päev edasi, seda kahtlasem tundub, et see neil pikalt õnnestub. Hakka või uskuma julgemaid vaatlejaid, kes ennustavad, et Saksamaa juhtimisel tekkivast väiksemast euroalast jääb ühe probleemse riigina eemale ka Prantsusmaa.

Mõte võimalikust euroalast lahkumisest on välja öeldud juba ka Prantsusmaal endal. Tõsi, esialgu on sellega välja tulnud vaid paremäärmuslaste juht Marine Le Pen. Oleks aga väga pealiskaudne suhtuda temasse pelgalt kui veidrikku. Segastel aegadel sogases vees võib igasugune äärmuslus langeda viljakale pinnasele. Pealegi on Le Peni näol tegemist populaarse poliitikuga, kes suure tõenäosusega kandideerib tuleval aastal ka Prantsusmaa presidendiks.

Just euroala riikide võlakirjade käekäik nii oksjonitel kui järelturul on kõige tähtsam informatsioon, mida valuutaturul kauplejad peavad praegu teraselt silmas pidama. Olukorras, kus Euroopa Keskpank (ECB) ei ole korraldanud interventsiooni, mille ootusest kirjutasin eelmisel nädalal, on võlakirjaturg spekulantide meelevallas ja nemad dikteerivad nii aktsia- kui valuutaturu suunda. ECB hädaostud suudavad tootluste kasvu küll veidi tagasi hoida, kuid mitte elimineerida.

Veidi optimismi sisendas turgudele neljapäeval levinud info, et Euroopa Keskpank ja IMF on pidamas läbirääkimisi, mille tulemusel võiks käiku minna skeem, kus ECB annab IMF-ile laenu ja IMF omakorda on valmis „välja ostma“ hätta sattunud euroala riike. Kauaks optimismi jätkub, selgub juba uuel nädalal, aga on ka selge, et sellisel skeemil ei ole erilist lootust seni, kui Saksamaa jääb truuks oma seni kindlale seisukohale, et ECB funktsioon ei ole vale eelarvepoliitikat ajanud valitsuste päästmine.

Eeloleval kolmapäeval kukub oluline tähtaeg USA jaoks, kui parteidevaheline 12-liikmeline erikomisjon (sarnane Eestis tegutsenud nn krokodillide komisjoniga) peab lauale panema kava, mille kohaselt kärbitakse USA riigieelarvest 1,2 triljoni dollari eest kulusid. Kui komisjon oma tööga hakkama ei saa, tabavad eelarvet automaatsed proportsionaalsed kärped, mille all saavad enim pihta ravikindlustussüsteem ja kaitsevaldkond.

Mis aga kõige olulisem – kui komisjon ei jõua poliitilise kokkuleppeni, võib oodata USA riigireitingu alandamist nüüd juba kõigi agentuuride poolt. Viimased uudised räägivad, et vabariiklaste ja demokraatide erimeelsused on kõneluste käigus pigem kasvanud kui kahanenud...

Nädala teine pool võib kauplemise seisukohast kujuneda suhteliselt vaikseks, kuivõrd neljapäeval on USA-s tänupüha, mis reeglina vähendab turgude käivet oluliselt ka päev enne ja päev pärast. Kui turul on kauplejaid vähe ja eriti siis, kui suured pangad on mängust väljas, esineb sageli ootamatuid ja ka täiesti jaburaid hinnaliikumisi, mida normaalse loogikaga ei ole võimalik prognoosida ega mõista.