• OMX Baltic−0,04%297,24
  • OMX Riga0,33%919,57
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 219,34
  • S&P 500−0,6%6 372,82
  • DOW 30−0,08%44 888,15
  • Nasdaq −1,33%21 031,25
  • FTSE 1000,93%9 274,36
  • Nikkei 225−1,51%42 888,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,78
  • OMX Baltic−0,04%297,24
  • OMX Riga0,33%919,57
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 219,34
  • S&P 500−0,6%6 372,82
  • DOW 30−0,08%44 888,15
  • Nasdaq −1,33%21 031,25
  • FTSE 1000,93%9 274,36
  • Nikkei 225−1,51%42 888,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,78
  • 08.02.13, 06:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadur: kuidas tõlgendada Gini koefitsenti?

Gini koefitsent näitab tulude jaotuse ebavõrdsust ühiskonnas. Kui Gini on 0, siis jaotub tulu kõigile võrdselt, kui 1, läheb kogu tulu ühele isikule, selgitab TLÜ vanemteadur Marge Unt vastukajas Meelis Mandeli kolumnile. 
Madal Gini ei näita otseselt ostujõudu: võidakse olla ühtviisi rikkad või vaesed. Laias maailmas on siiski näha seost arengutaseme ja Gini vahel: Rikkas Euroopas, Kanadas ja Austraalias on elanike sissetulekud võrdsemalt jaotunud. Kõige ebavõrdsemalt jaotub tulu Aafrikas.
Viimastel aastakümnetel on ebavõrdsus tõusnud seal, kus see oli veel 1980-ndate alguses madal: ekskommunistlikus Ida-Euroopas, sh Eestis ja ka Hiinas. Samuti läks tulujaotus ebavõrdsemaks Skandinaavias, va Norra. Ainus suurriik, kus varasem suur ebavõrdsus on vahepeal veelgi paisunud, on USA.
Kus oleme täna? Meelis Mandel arvas 6.02 Äripäevas Gini indeksile viidates: "pole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti väitele, et enamteenimise lisamaksustamine vähendab varanduslikku ebavõrdsust". Gini absoluutnäidu ja trendide põhjal saab ka hoopis vastupidi argumenteerida. Eurostati 2011 andmetel jäi Gini Euroopas vahemikku 0,35-0,23, st madalaima ja kõrgeima Gini vahe on 0,12. Kui väike peaks olema vahe Põhjamaadega, et nende Gini oleks "pea meie tase", nagu Äripäevas väideti? Mulle tundub, et kui Eesti Gini on 0,32 ehk 0,10 võrra Norrast, 0,08 Rootsist ja 0,06 võrra suurem Soomest, on vahed siiski märkimisväärselt suured.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ebavõrdsuse 2011 tabelitipus oli Läti 0,35. Eesti Gini troonis euroedetabeleid aastatuhande alguses, kuid järgnes majandustõus ja vahed sissetulekutes vähenesid. On väga positiivne, et kriisi ajal pole meil toimunud ebavõrdsuse suurenemist. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 27 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele