Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengufondi ümberkorraldus vajab usalduskrediiti

    Äripäev toetab Arengufondi juhi Tõnis Arro reformikava, mis suurendab tulevikus tuntavalt riskiinvesteeringute mahtu ja samas kaitseb meid riigi raha mõttetu laristamise eest. Plaan elavdada Eestis riskikapitalitööstust ja asutada Arengufondi juurde uus nn fondide fond, mis investeeriks erakapitali kaasavatesse allfondidesse, on samm õiges suunas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Möödunud suvel andis Äripäev Arengufondile karmi hinnangu: see pikemat aega suurte sõnade saatel raharaiskamisega tegelev asutus peaks tegevuse lõpetama või siis, kergelt sarkastilise mööndusega, kogu maksumaksjalt saadud ning investeerimiseks ette nähtud raha erafondide kätte andma.Tundub, et Arengufond on pärast Arro juhina ametisse astumist Äripäeva soovitusi järginud. Asutus asus kokku hoidma jooksvatelt kulutustelt, kärbiti personali ja koliti ümber mõistlikuma hinnaklassiga kontoriruumidesse. Nüüd pandi lauale julge plaan Eesti riskikapitalituru elavdamiseks.
    Kui kava kohaselt tekib ühe riikliku investeerimisfondi asemele mitu otseinvesteeringuid tegevat erafondi, siis – kui usaldada teooriat – peaks suurenema kapitali pakkumine ja aktiviseeruma turg. See saadaks väga hea sõnumi Eesti idufirmadele, kel tekiks senisest laiem võimalus investoreid valida.
    Usaldus. Teoorias peaks riigi roll varase faasi investeeringute tegemises seisnema turutõrke ületamises. Kui riik aitab investeerida arenevasse ettevõttesse sellises faasis, kus ebaõnnestumise tõenäosus on niivõrd suur, et ületab erainvestorite riskitaluvuse, siis –  kui usaldada teooriat – peaks riigi finantstugi tagama võimaluse niisuguste innovaatiliste ettevõtete sünniks, mis muidu jääksid sündimata.Muutuskava võib ilmselt arvestada valitsuskoalitsiooni toetusega, sest plaani heaks kiitnud Arengufondi nõukogusse kuuluvad teiste hulgas ministrid Jürgen Ligi ja Juhan Parts ning riigikogu liikmed Mart Laar ja Kaja Kallas.
    Eeldades, et muutuskava saab parlamendi heakskiidu ning Arengufond saab seadusega võimaluse asutada fondifondi, mis investeerib erakapitali kaasavatesse allfondidesse, on järgmine loogiline küsimus: kes oleks need eraisikud või investorid, kelle raha kaasatakse uude fondifondi ja selle allfondidesse? Arengufondi hinnangul peaks vähemalt mõne neist allfondidest asutama kogenud rahvusvahelise kogemusega riskikapitalistid.
    Arengufond loodab asutatavasse fondifondi lisada ka tõukefondide vahendeid. Samuti nähakse head perspektiivi koostöös pensionifondide halduritega, kellel on praegu Eesti turul suhteliselt piiratud võimalused oma kapitali paigutamiseks. Kui usaldada Tõnis Arro optimistlikku sisetunnet, peaks selle tulemusel kapitali pakkumine varase faasi investeeringuteks loodetavasti muutuma suuremaks ja kvaliteetsemaks.Äripäeva hinnangul on see lootus õigustatud, kuid on paljuski mängu tulevate riskikapitalistide ja fondihaldurite nägu. Küsimus on nende inimeste kompetentsis – mida nad oskavad ja kas neil on küllalt usalduskrediiti. Head fondivalitsejad ei teki iseenesest, kuid saame ainult rõõmustada, kui õnnestub sedalaadi kompetentsi Eestisse juurde tekitada.
    Õige riskivalik. Maksumaksjate ja riigi poolt vaadates on risk seda suurem, mida rohkem läheb mõnes idufirmas kontroll nende raha liikumise üle riskikapitalistidele. Samas, kui Arengufondi osalusel tekib piisaval arvul allfonde, siis on maksumaksja raha eest soetatud munad pandud mitmesse korvi ja osa riskidest õigesti maandatud. Kes üldse ei riskiks, see ei saaks ilmselt midagi.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.