Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks euro püsima ei jää
Ajalugu näitab, et rahaliit ei pea kaua vastu, kui pole seotud ühe (liit- või föderaal-) riigi külge. Kuid Euroopa Ühendriikide loomise katsed pole õnnestunud, kirjutab majandusdoktor Ivar Raig.
Praegune Euroopa majandus- ja rahaliit moodustati kiirustades, ilma vajalike poliitiliste otsustusteta selle kindlustamiseks eelarve- ja pangaliitudega, rääkimata tõhusatest meetmetest finantsdistsipliini tagamiseks ja rahaliidu reeglite rikkujate karistamiseks, maksude ja pensioniskeemide ühtlustamiseks.
See ei tähenda, et Euroopa demokraatlik fiskaalföderatsioon pole võimalik. Vigu tuleb aga hakata parandama sealt, kus need tehti – ehk ELi aluslepetest ja liikmesriikide põhiseadustest. Samas süvenevad eriarvamused võlakriisi ületamise teede asjus nii Euroopa sees kui ka Euroopa ja USA vahel: rohkem raha (inflatsiooni), riigiabi (eurovõlakirju) ja solidaarsust versus rohkem tugevat finantsdistsipliini, kokkuhoidu ja omavastutust.
Põhjusi, miks euro praegust viisi jätkates püsida ei saa, loe tänasest Äripäeva paberlehest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.