• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsivaldkond ei vaja nii suurt kriminaliseeritust

    Karistusseadustiku järgi on igasuguse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest nähtud ette kriminaalkaristus, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Nii kõrge kriminaliseerituse tase konkurentsivaldkonna õigusrikkumiste puhul ei ole põhjendatud ning leidub ka samavõrd mõjusaid, kuid vähemrepressiivseid vahendeid.

    Kui paljud teavad, mis on grupierand või vähese tähtsusega kokkulepe; või oskavad adekvaatselt hinnata, kust jookseb piir vähese tähtsusega ja olulise tähtsusega kokkuleppe vahel? Millal on toodete või teenuste müügiga seotud ainuesinduskokkulepped lubatud ja millal keelatud? Selliseid küsimusi tuleb ettevõtjaile ette tihti ning vastuste leidmine ei pruugi olla lihtne. Ühel juhul keelatud kokkuleppena kvalifitseeritav tegevus võib teises situatsioonis olla lubatav.
    Olukorras, kus piiri tõmbamine lubatu ja lubamatu vahele sõltub juristide filigraansusest ning seaduse kirjutajatelgi on raskusi selle toimimise selgitamisega igapäevastes olukordades, ei ole kohane kvalifitseerida iga õigusrikkumist kriminaalse teona. Teatud juhtudel võib karistus ulatuda kuni 10 protsendini juriidilise isiku käibest või kuni kolmeaastase vangistuseni.
    Riik peaks karistusõiguse läbi sekkuma üksnes siis, kui muud regulatsioonivahendid ei ole enam mõjusad ja kui tegu on avalikku huvi väga intensiivselt riivava õigusrikkumisega. Samas on Eesti puhul tõdetud, et esmase vahendina ei nähta siin mitte tsiviil- ja haldusõigust, vaid karistusõigust ja kriminaalkaristusi. See toob kaasa ülekriminaliseerimise ja kriminaalkaristuse devalveerumise.
    Õigusrikkumiste ennetamise seisukohast on aga enamasti olulisem mõjutusvahendi vältimatus ning selle rakendamise efektiivsus ja kiirus, mitte karistuse karmistamine.
    Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts pakub välja, et Eestis peaks konkurentsiõiguse puhul rääkima pigem väärteost või mõtlema hoopis teist laadi haldus- või tsiviilõiguslike hüvitusmeetmete ja sanktsioonide peale. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.