• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,42
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,42
  • 23.08.13, 07:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Konkurentsivaldkond ei vaja nii suurt kriminaliseeritust

Karistusseadustiku järgi on igasuguse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest nähtud ette kriminaalkaristus, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Nii kõrge kriminaliseerituse tase konkurentsivaldkonna õigusrikkumiste puhul ei ole põhjendatud ning leidub ka samavõrd mõjusaid, kuid vähemrepressiivseid vahendeid.
Kui paljud teavad, mis on grupierand või vähese tähtsusega kokkulepe; või oskavad adekvaatselt hinnata, kust jookseb piir vähese tähtsusega ja olulise tähtsusega kokkuleppe vahel? Millal on toodete või teenuste müügiga seotud ainuesinduskokkulepped lubatud ja millal keelatud? Selliseid küsimusi tuleb ettevõtjaile ette tihti ning vastuste leidmine ei pruugi olla lihtne. Ühel juhul keelatud kokkuleppena kvalifitseeritav tegevus võib teises situatsioonis olla lubatav.
Olukorras, kus piiri tõmbamine lubatu ja lubamatu vahele sõltub juristide filigraansusest ning seaduse kirjutajatelgi on raskusi selle toimimise selgitamisega igapäevastes olukordades, ei ole kohane kvalifitseerida iga õigusrikkumist kriminaalse teona. Teatud juhtudel võib karistus ulatuda kuni 10 protsendini juriidilise isiku käibest või kuni kolmeaastase vangistuseni.
Riik peaks karistusõiguse läbi sekkuma üksnes siis, kui muud regulatsioonivahendid ei ole enam mõjusad ja kui tegu on avalikku huvi väga intensiivselt riivava õigusrikkumisega. Samas on Eesti puhul tõdetud, et esmase vahendina ei nähta siin mitte tsiviil- ja haldusõigust, vaid karistusõigust ja kriminaalkaristusi. See toob kaasa ülekriminaliseerimise ja kriminaalkaristuse devalveerumise.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Õigusrikkumiste ennetamise seisukohast on aga enamasti olulisem mõjutusvahendi vältimatus ning selle rakendamise efektiivsus ja kiirus, mitte karistuse karmistamine.
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts pakub välja, et Eestis peaks konkurentsiõiguse puhul rääkima pigem väärteost või mõtlema hoopis teist laadi haldus- või tsiviilõiguslike hüvitusmeetmete ja sanktsioonide peale. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele