Äripäev kajastab Helsingi päästeteenistuse plaani viia päästeharjutused üle Eestisse Väike-Maarja päästekooli juurde. Ühe plussina toovad sealsed spetsialistid välja, et Eestis saab tuletõrjeõppustel kasutada elavat tuld, mida Soomes ei tohi teha – nii kummaline kui see ka pole. Kahtlemata on koolituse läbiviimine Eestis tellija jaoks ka odavam kui Soomes ja loodetavasti saab taolise huvitava teenuse pakkumisest asja.
Toimetuse hinnangul peakski nii Eesti ettevõtjad kui asutused ja organisatsioonid panema veel suuremat rõhku ka teenuste ekspordile ja pakkumisele Soome suunal. Sellega saame ise kasu ning aitame omal moel kaasa põhjanaabrite majandusprobleemide kiiremale leevendamisele.
Helsingis eile peetud kõrgetasemelisel arutelufoorumil, kus keskne teema oli Soome majanduse ja heaoluühiskonna edasine käekäik, tõdes Soome keskpanga juht Erkki Liikanen muu hulgas, et riigil tuleb leppida madalama palgakasvuga. Aalto ülikooli professori Sixten Korkmani sõnul vajavad Soome probleemid kompleksset lahendust, kus oleks oma osa nii kulude koomaletõmbamisel kui avaliku sektori teenuste tõhustamisel.
Kõik märgid viitavad seega, et Soome majanduse keerukas olukord hakkab sealses ühiskonnas üha rohkem ja tõsisemalt vastu kajama. Seni on Eesti Soomet „vallutanud“ peamiselt odava(ma) kauba ja tööjõuga. Usutavasti jäävad need piisavalt tegusaks edaspidigi. Ehkki näiteks ametiühingute surve tõttu võivad muutuda keerukamaks võimalused eestlastel Soomes tööd saada. Kuid isegi sellisel juhul – olgu siis töö iseloomust tulenevalt või väiksema palgaga nõusoleku tõttu – jääb see tõenäoliselt ikkagi piisavalt atraktiivseks nii tööandjatele kui töövõtjatele. Säästmisest ja kulude kokkutõmbamisest Soomes nii üksisiku kui avaliku sektori tasandil võib nüüd aga meile naaberriigina kasu tõusta senisest enam ka teenuste valdkonnas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui juba seni võõrustas Eesti soomlasi erinevate turismi-, puhkemajanduse- ja tervishoiuteenustega, siis võib arvata, et selliste teenuste kasutajate hulk suureneb veelgi. Tuues Eestisse rohkem raha ja suurendades töökohtade arvu. Miinuseks võib osutuda ebapiisav valmisolek järsuks mahu suurendamiseks, aga usutavasti on siinsed teenuseosutajad oma tegevuses piisavalt paindlikud, et suunamuutuse märkidele kiiresti reageerida.
Lisaks on oodata, et üha rohkem hakkavad teenuste tellimisel Eesti poole piiluma ka Soome riigi- või omavalitsuse asutused. Eelkirjeldatud tuletõrjeõppused võivad osutuda heaks eeskujuks veel paljudele sarnastetel ettevõtmistele. See annab meie vastavatele asutustele või ettevõtetele ühtlasi juurde näiteks rahvusvahelist koolituste korraldamise kogemust. Kusjuures selleks ei peagi ise välismaale koolitama sõitma, vaid koolitatavad tuuakse mugavasti Eestisse kohale.
Samuti muutuvad ilmselt tellijate jaoks atraktiivsemaks Eesti firmade pakkumised teenuse osutamise konkurssidel Soomes. Nagu juhtus Eesti Energiaga, kes võitis Turu linna prügihanke ning plaanib hakata sealset prügi oma Iru jäätmepõletusjaama transportima.
On selge, et Eestile on kasulikum, kui nii Soomel kui teistel meie naabritel läheb hästi. Aidakem siis muu hulgas ka parajat omakasu tõotavate teenustega põhjanaabritele nende püüdlustes kaasa.
Autor: 1185-aripaev