Viktor Palmet • 11. november 2013 kell 3:44

Eesti vajab hea riigihalduse seadust

Eesti riigihalduse reguleerimatusest tulenevad probleemid ei ole ainult formaalselt juriidilised, vaid vägagi praktilised, kirjutab Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet.

Tihti puutuvad ettevõtjad ja neid esindavad organisatsioonid, sh ka sadamate liit, kokku nähtusega, mida Euroopa Liidu õiguses nimetatakse „haldusliku omavoli juhtumiks“.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. See säte on tähelepanuväärne, sest riigivõimu omavoli kui nähtus ei ole siin välistatud. Samas ei ole meil seadust selle kohta, mida hea riigihalduse rakendamine tegelikkuses tähendab ning mida konkreetselt võivad kodanikud ja juriidilised isikud Eesti riigiasutustelt oodata.

ELi Põhiõiguste Harta kohaselt kuulub õigus heale haldusele põhiõiguste hulka. Harta ise moodustab osa Euroopa põhiseaduse lepingust. Et tagada hartast tulenev igaühe õigus heale haldusele, kehtestas Euroopa Parlament 2001. aastal Euroopa Hea Halduse Tava Eeskirja. Selle järgi esineb haldusliku omavoli juhtum, kui ametiasutus ei suuda toimida asutuse suhtes kehtivate kohustuslike reeglite või põhimõtete kohaselt. Need reeglid ja põhimõtted tulekski meil reguleerida Eesti Hea Riigihalduse Seadusega (EHRS).

Euroopa eeskirja kohaselt näiteks peab riik tagama rakendatavate meetmete tasakaalu taotletava eesmärgiga. Samuti tagatakse erahuvi ja avaliku huvi tasakaalustatus ning arvestatakse isikute õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi, mis tulenevad institutsiooni varasemast tegevusest. Reguleeritakse ka mõistliku otsustamistähtaja ja isikute ettepanekutele vastamise põhimõtted. Ametnik peab hoiduma otsustest, mis põhinevad ebapiisavatel või ebakindlatel alustel või mis ei ole konkreetselt põhjendatud. Need sätted võiksidki üldjoontes moodustada EHRSi selgroo.

Ükski seadus ei välista probleeme ka edaspidi, kuid head läbimõeldud regulatsioonid vähendaksid oluliselt JOKK võimalusi riigihalduses. EHRSist saaks tõhus tööriist õiguskantslerile tema järelevalvetoimingutes. See toetaks riigikontrolli tegevust majandusjärelevalve küsimustes. Ning miks mitte ka hiljutisi Erkki Raasukese ettepanekuid riigifirmade paremaks haldamiseks, mis vääriksid samuti põhjalikumat kontseptsiooni riigi halduskorralduses laiemalt.

Hetkel kuum