• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina virtuaalses spagaadis

    Ukraina on eriti viimasel paaril nädalal justkui vajunud sügavasse virtuaalsesse spagaati Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).

    See pole kindlasti mustvalge valik, kuid ometi nii põhimõtteline, et Ukraina otsusest võib korraga sõltuda nii nende enda käekäik, kuid samas ka Euroopa ja Venemaa tulevik.
    Kes ei teaks seda endise USA presidendi Jimmy Carteri julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski kuulsaks korratud arvamust Ukraina tähendusest Venemaale. Nõukogude Liidu lagunemise järel kirjutas ta, et üksnes siis, kui Kiiev kallutab ennast tagasi Moskva tahte alla, võib Venemaa taastada impeeriumi. Kui aga läheb teisiti, on suurem võimalus, et Venemaa asub lõpuks ise ennast moderniseerima ja pöördub õigusriigi põhimõtteid aluseks võtva demokraatliku riigikorralduse poole.
    Just praegu rullub meie ees lahti kahe suurema kultuuriruumi põrkumine Ukrainas. Kui 2004. aasta oranži revolutsiooni ajal tegi Ukraina esimese nähtava sammu Euroopa suunas, siis hiljem on seda valikut kinnitanud ka president Viktor Janukovitši valitsus. Kiievis teatakse väga hästi, kui suur sõnaõigus jääks Ukrainale, kui otsustatakse liituda Venemaa juhitud tolliliidu või Euraasia Liiduga.
    Samas pole mitte ühelgi Ukraina liidril valiku tegemine lihtne, kui see üldse ongi lõpuni võimalik. Püüeldakse jätkuvalt mõlemas suunas. Eks seda mõjuta nii rahva meelsus (41 protsenti sooviks liikumist Euroopa, 31 protsenti Venemaa suunal), ettevõtlushuvid ning mõistagi iga poliitiku soov saada tagasivalitud.
    Päris ühest konsensust ei leita Ukrainas ilmselt kunagi. Selleks on riik liiga lõhki kahes suunas. Ometi tuleb Ukrainal ühel hetkel teha püsivam valik. Mõlemat ei saa. Kultuuriruumid on selleks piisavalt erinevad. Assotsieerumis- ja vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga annaks Ukrainale pikaajalise kindlustunde. Tolliliit Venemaaga vaid lühiajalise aukude lappimise.
    Esiotsa ja sõltumata tehtavatest valikutest võiks aga Ukraina eliidi huvides olla majanduse suurema avatuse ja parema riigijuhtimise juurutamine. See võtaks oluliselt vähemaks võimalusi väliseks manipulatsiooniks või survestamiseks, mida Euroopa suurriik endale ei peaks lubama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
USA tarbijakulutused detsembris langesid
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.