• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,3%70 153,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,14
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,3%70 153,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,14
Ukraina on eriti viimasel paaril nädalal justkui vajunud sügavasse virtuaalsesse spagaati Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).
See pole kindlasti mustvalge valik, kuid ometi nii põhimõtteline, et Ukraina otsusest võib korraga sõltuda nii nende enda käekäik, kuid samas ka Euroopa ja Venemaa tulevik.
Kes ei teaks seda endise USA presidendi Jimmy Carteri julgeolekunõuniku Zbigniew Brzezinski kuulsaks korratud arvamust Ukraina tähendusest Venemaale. Nõukogude Liidu lagunemise järel kirjutas ta, et üksnes siis, kui Kiiev kallutab ennast tagasi Moskva tahte alla, võib Venemaa taastada impeeriumi. Kui aga läheb teisiti, on suurem võimalus, et Venemaa asub lõpuks ise ennast moderniseerima ja pöördub õigusriigi põhimõtteid aluseks võtva demokraatliku riigikorralduse poole.
Just praegu rullub meie ees lahti kahe suurema kultuuriruumi põrkumine Ukrainas. Kui 2004. aasta oranži revolutsiooni ajal tegi Ukraina esimese nähtava sammu Euroopa suunas, siis hiljem on seda valikut kinnitanud ka president Viktor Janukovitši valitsus. Kiievis teatakse väga hästi, kui suur sõnaõigus jääks Ukrainale, kui otsustatakse liituda Venemaa juhitud tolliliidu või Euraasia Liiduga.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele