ÄP: pankrotimeistritega tuleb isiklikuks minna
Tänases lehes kirjeldame juba aastaid kestnud süsteemi, kus tehakse firma, võidetakse sellega muu hulgas ka riigihankeid, siis aga jäetakse arved maksmata ja kohustused täitmata, lastakse firma pankrotti ning tehakse uus. Ja nii mitu korda.
Just sel kombel on oma äritegevuse üles ehitanud kurikuulsast Faciost välja kasvanud ettevõtete omanikud eesotsas Toomas Trompiga. Loomulikult on tuntud pankrotimeistritest maha jäänud võlad läbi aastate lumepallina kasvanud, näiteks üsna lootusetu maksuvõlg riigile ulatub juba üle 1,3 miljoni euro. Vangi pole aga keegi veel läinud, vähe sellest, samad mehed osalevad uute firmadega edukalt riigihangetel, olles tänavu saavutanud seal juba mitu võitu.
Äripäeva hinnangul tuleb kiiremas korras muuta praegust riigihangete seadust ning vajadusel keerata võlanõuded pankrotti lastud firmade juhatuste liikmete vastu. Veel samm edasi oleks ärikeelu kehtestamine. Kui jätkata selliste probleemide pehmetes kinnastes käsitsemist, siis süvendab see ainult pankrotimeistrite karistamatuse tunnet.
Ametnikud pole siiani kas julgenud või viitsinud jageleda selgelt pahatahtliku käitumisega ärimeestega ning vaatavad riigihangetel osalemiseks laekunud taotlusi rangelt vormilisest küljest. Kui kõik blanketid on korrektselt täidetud ja hind kõige odavam, siis saab ettevõte hankevõidu hoolimata isegi sellest, et varasemal hankel selgelt alapakkumise teinud ettevõte nõudis lõpuks topelthinda või hanke teostamise üldse pooleli jättis.
Riigihangete seaduse praegune versioon küll annab võimaluse kõrvaldada menetlusest pakkuja, kel varasemast raske süüline eksimus, kuid see nõuab jõustunud kohtuotsust. Mis tähendab, et tegelikus elus see seadus ei tööta, kuna kohtumenetluse käigus jõuab n-ö eksinud firma pankrotti ajada ja uue firmaga justkui puhtalt lehelt alustada. Ettevõtete taustast olulisem oleks jälgida ettevõtte taga olevate inimeste tausta, ka see peab olema puhas.
Muidugi ei tähenda see, et iga pankrot tooks kohe kaasa edaspidise riigihangetelt kõrvaldamise. Oleme alati toetanud põhimõtet, et pankrotistunud ettevõtjale tuleb anda uus võimalus. Tuleb aga teha vahet, kas tegu on ühekordse ebaõnnestumisega või pikaaegse selgelt pahatahtliku käitumisega.
Surnud firmadega oma tee palistanud pankrotimeistrite puhul tuleb isiklikuks minna, muu ei paista siin aitavat. Halba mainet ehitusringkondades võib ju pidada konkurentide kadeduseks, kuid hiiglasliku maksuvõla kuhjumine ja lõpetamata jäänud koolimajad on juba hoopis teine, palju konkreetsem ja paljusid inimesi puudutav probleem.
Vastutus nende probleemide lahendamiseks tuleb panna selliste ettevõtete juhtide ja omanike, mitte ebaisikuliste juriidiliste kehade õlgadele. Oht isikliku rahakoti kõhnenemisele on sellistele skeemitajatele kindlasti palju mõjuvam kui teadmine, et järgmistest võlgadest vabanemiseks on vaja vaid veidi juba järeleproovitud raamatupidamislikku nutikust.
Autor: 1185-aripaev