Hallar Meybaum • 24. detsember 2013 kell 5:12

Klaasipesuvedeliku sisu määravad kauplused

Kvaliteetne keemiatoode peab olema tehniliselt tõhus; ohutu nii tarbijale kui keskkonnale ning ka majanduslikult tasuv. Praktikas kajastatakse auto tuuleklaasipesuvedelike etiketil vedeliku külmumistemperatuuri näitu enamasti vaid turunduslikust aspektist, kirjutab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.

Tänane probleem ongi, et paljude tarbijate ja müüjate madala teadlikkuse tõttu arvestatakse klaasipesuvedelike puhul vaid ühte parameetrit - hinda. Sageli ei küsita ega vaadata toote spetsifikatsiooni, sest ei osata seda lugeda. Puuduvad ka teadmised, millise metoodika järgi külmumistemperatuuri arvestatakse. Ühed tootjad jälgivad hangumistemperatuuri, teised aga esimese kristalli teket, mida kasutati ka 13. detsembri Äripäeva loos „Talvise klaasipesuvedelikuga võib külma saada“ kirjeldatud katsetes. Valeks ei saa kumbagi lugeda, kuna ei teata, mida tootja on järginud.

Eestis puudub standard, millele klaasipesuvedelikud peavad vastama. Seega pole artikli järgi võimalik hinnata, kas testitud vedelikud olid üksteisest kvalitatiivselt erinevad. Külmumispunkti mõõtmiseks sobilik standard oleks ASTM D1177. Klaasipesu külmumistemperatuuri mõõtmiseks aga sobivad ka hägustuspunkt EN 23015 ja hangumistemperatuur ASTM D97. Muud toote olulisi parameetreid kajastavad standardid on näiteks puhastusvõime Dekra QMA 2001.1405, kaitse värvi ja lakipindadele Dekra QMA 2001.1400, mõju plastikdetailidele Dekra Q2001.1478 jne.

Äripäeva tellitud klaasipesuvedelike test juhtis tänuväärselt tähelepanu kemikaalide märgistamisele ja tarbijate teadlikkuse tõstmisele. Uuringud on näidanud, et enamik inimesi Euroopa Liidus ei loe kemikaalide märgistust. Inimesed usaldavad suurte poodide kaubavalikut. Müüjad omakorda ei küsi tootjalt toote kohta tehnilisi või ohutusalaseid selgitusi. Kuna oluline on hind, siis sõlmitakse leping, kus kogu vastutus on tootja kanda. See aga pole kooskõlas kemikaalide REACH määrusega, millest tulenevalt peaksid kõik tarneahela lülid, sh kaupluseketid, jagama ühtset vastutust.

Testis vaadeldi klaasipesuvedelikke, millest vaid ühes ei kasutatud külmumisvastase ainena metanooli. Eestis on metanooli kasutamine legaalne ning seda sisaldavad tarbekeemiatooted, nt klaasipesu- ja süütevedelikud on müügil igas kaupluses. Nii mõnigi tootja või tarbija ei teadvusta aga, et selline segu on metanooli omaduste tõttu eriti ohtlik. Metanool on lõhnatu ja viina maitsega, kuid äärmiselt mürgine vedelik. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel oli metanoolist tingitud surmasid mullu 17 ja tunamullu 33.

Ohtlik on suhtumine, kui tootja lisab võimalike kvaliteediprobleemide ennetamiseks klaasipesuvedelikesse metanooli pigem rohkem kui vähem. Samas ütlevad tootjad, et nad ei ole asendanud mürgist metanooli ohutuma etanooliga seetõttu, et kaubandus ei võta kõrgema hinnaga toodet müüki. On mõistmatu, miks kaubandus ja tarbija eelistavad ohutusele hinda. Kaupluseketid peaksid olema selles osas suurema vastutusega ja tegema rohkem koostööd kohalike tootjatega.

Enamikes ELi riikides on metanooli sisalduvate tarbekeemiatoodete müük jaekaubandusvõrgus piiratud. Paljudes riikides (Eesti nende hulka ei kuulu) on lubatud klaasipesuvedeliku koostises kasutada metanooli ainult koos etanooliga või tingimusel, et metanooli kogus tootes ei ületaks 10% toote sisu kaalust.

Eesti Keemiatööstuse Liidus on samuti olnud arutusel metanooli kasutamine tarbekeemiatoodetes ning olukorra tõsidusest tingutuna oleme teinud ettepanekuid seda piirata.

Hetkel kuum