• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seame sisse pensionikonto

    Edukas Eesti eeldab eeskujulikku finantsplaneerimist. Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti  vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust, pakub välja Swedbank ASi vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.

    Raha üksinda ei tee inimest õnnelikuks, kuid raha puudumine muudab ta õnnetuks, sest ei võimalda tegeleda südamelähedaste asjadega. Eesti elanike finantsvarade suhe finantskohustustesse on Eurostati andmetel eriti nõrk keskmisest madalama sissetulekuga inimeste hulgas. Kolmandik finantsvaradest on meil koondunud poole protsendi jõukamate kodanike kätte ning valdava osa isikute ainsaks säästuks on teise samba pensionifondi osakud.
    Mida siis teha, et tulevikus inimväärset pensionit saada? Dilberti koomiksilugude autor, tuntud USA kirjanik Scott Adams on tabavalt öelnud: “Enamik inimesi ei säästa pensioni jaoks piisavalt raha. Kui sa kuulud nende hulka, soovitan sul hakata kõvasti trenni tegema, sest siis saad sa hilisemas elus oma nõrku eakaaslasi ähvardada ja võtta vajaduse korral nende asju.“
    Meile sobib ehk pisut enam lahendus, kus esimene faas on probleemi tunnistamine, sest praegu on valdaval osal elanikest oma pensioni suuruse osas täiesti ebarealistlikud ootused. Soovime Skandinaavia pensioni, kuid ei taha endale tunnistada, et selle saavutamiseks tuleks iga kuu säästa viiendik palgast. Meie suurim mure on inimeste madalad sissetulekud ning suured kohustused, mis paljudel ka parima tahtmise juures heaks pensioniks vajalikku summat koguda ei võimalda. Täna tagastab riik kolmanda samba sissemaksetelt tulumaksu 21%. Soodustust saab maksetelt, mis on kuni 15% brutosissetulekust, kuid mitte enam kui 6000 eurot aastas. Raha võib kasutama hakata 55aastaselt, kuid annuiteetmaksetest loobumisel tuleb tasuda 10% tulumaksu.
    Pikaajalise säästmise süsteem ei toimi, sest soosib selgelt jõukamaid inimesi, kellel on oluliselt lihtsam vähemalt 15% oma sissetulekutest investeerida. Seetõttu pakun välja idee, mille rakendamine võimaldaks kõigil inimestel koos riigi abiga pikaajaliselt oma hoiupõrsale korraliku rasvakihi kasvatada. Süsteem täiendaks hästi toimivat teist pensionisammast ja sellega liitumine oleks vabatahtlik.
    Uue investeerimisskeemiga liitunud isikule avab pank eraldi arvelduskonto, kuhu tööandja suunab igakuiselt 5% tema netopalgast. Riik alandab süsteemiga liitunud inimese tulumaksumäära 5% võrra ning kannab sealt laekuva summa samale pensionikontole. Varasemaga võrreldes ei maksa riik pensionifondi sissemaksetelt järgmisel aastal tulumaksu tagasi, sest koheselt rakendataks madalamat maksumäära. Raha suunataks alati säästmisesse, mitte tarbimisse. 12 000eurose aastapalgaga ja 5% kuus säästvale inimesele koguneks tulumaksu reinvesteerimisel pensionikontole igal aastal sissemaksetena senise 573 euro asemel pisut üle 1000 euro.
    Süsteemi muudatust toetab raha ajaväärtuse teooria, aidates investoril varasemaga võrreldes investeeringuid kiiremini sooritada, mis koos suuremate alginvesteeringutega võimaldab tulevikus saada kõrgemat pensioni. Pikaajalise säästmise motiveerimiseks peab pensionile siirdudes olema võimalus lisaks annuiteetmaksetele kogu summa tulumaksuvabalt välja võtta. Kui inimene ei peaks pensionieani elama, suunduks kogu tema finantsvara pärijatele.
    Tänast tööandja pensionit ei soosi maksuseadused, mis muudavad ettevõtjal töötaja tulevikku investeerimise kalliks. Et kaasata uude süsteemi edukalt ka tööandjad, peaks neil olema võimalus igal aastal kasumist kuni 5% maksuvabalt oma töötajate pensionikontole suunata. See suurendab töötajate motiveeritust ja lojaalsust ning aitab eestlasi kodumaale tagasi meelitada.
    Lisaks pankade pakutavatele lahendustele peaks vabatahtlikule pensionikontole laekuvaid vahendeid erinevalt teisest sambast soovi korral ka ise olema võimalik investeerida. Taolise valikuvabaduse andmine suurendab iga inimese isiklikku vastutust oma tulevase pensioni suuruse osas. Lõppkokkuvõttes ei ole ju oluline, mis värvi on kellegi hoiupõrsas, vaid kui rammusaks see õnnestub ajaga kasvatada.Pakutud lahendus eeldab riigi maksupoliitika mõningast ümberkorraldust, sest kuni neljandiku võrra langevad eraisikute tulumaksutulud tuleb asendada muude katteallikatega. Fookus peaks seejuures olema säästmise motiveerimisel ning tarbimise maksustamisel.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.