- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,11%39 828,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,11%39 828,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurovoliniku valimine avalikumaks
Äripäeva arvates peaks Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat saama senisest suurema mandaadi ja heakskiidu ka riigikogult, mitte olema pelgalt valitsuse siseasi.
Sellega toetame Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi mullu välja pakutud ideed, millega oli toona põhimõtteliselt päri ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Lähenevad Euroopa Parlamendi valimised võtavad tasapisi tuure üles ning üks-teise järel hakkavad selguma erakondade võimalikud kandidaadid maikuus ees ootavatel valimistel. Uue parlamendiga seoses vahetuva Euroopa Komisjoni Eesti-poolse voliniku paikapanek käib aga endiselt kusagil valitsuse tagatoas, avalikkuse eest varjatult.
Korra järgi nimetab voliniku küll valitsus, aga miski ei keela Eestis seda protsessi suurema avalikustamise suunas kohendada. See võib ühelt poolt tunduda tarbetu, kuna valitsuse koosseis peegeldab ju jõuvahekordi parlamendis ning kui mitte muul moel, siis teerulli meetodil saaks pakutud kandidaat ikka vajaliku toetuse kätte. Aga isegi sellisel juhul saaks avalikkusele märksa selgemaks, millest üks või teine inimene voliniku töös kavatseb lähtuda.
Mitu kandidaati. Eurovoliniku ametikohale peaks olema võimalik esitada mitu kandidaati, kes saaksid parlamendis oma põhimõtteid ja plaane selgitada. Seejuures väga mitmes valdkonnas, kuna Eestile saava volinikuportfelli sisu pole ju ette teada. Kõnealune ametikoht on mõistagi väga oluline ja kõrge, ent kindlasti ei ole Eestis iga viie aasta järel ainult üks inimene, kes võiks sellele kohale asuda. Ning isegi juhul, kui kandidaatide arv piirdub tõepoolest üheainsaga, ei tohi tema määramine käia eelneva põhjaliku kaalumiseta riigikogus. Praegu teatavasti on vähem või rohkem vihjamisi kõne all olnud variant, et volinikuna soovitakse näha praegust peaministrit Andrus Ansipit. Aga millest ta oma töös lähtuks, on teadmata.
Üks võimalus oleks hakata koos Euroopa Parlamendi valimistega Eestis korraldama ka eurovoliniku valimisi, aga see ei oleks kuigi mõistlik. Sellisel juhul võiks populism pädevusest võitu saada, mis võib kätte maksta Eesti nõrgema esindatusena komisjonis. Näiteks kehvema ametiportfelliga voliniku näol, kui valituks osutub Eestis küll tuntud inimene, kellel puudub aga suurem rahvusvaheline taust ja kogemus.
Varuvolinikud paika. Suurem kandidaatide arv annaks ühtlasi hea võimaluse ühekorraga paika panna ka voliniku varukandidaat või -kandidaadid. Näiteks selliseks puhuks, kui Euroopa Komisjoni president ei peaks Eesti pakutavat kandidaati aktsepteerima või arutelu Euroopa Parlamendis tema kandidatuuri suhtes selgelt eitavaks osutub.
Avalikustamine lubab ühtlasi aimu saada võimalikest Eesti sisepoliitikas ees ootavatest muudatustest. Kui näiteks Ansip läheb Brüsselisse, siis peab keegi asuma tema asemel peaministri kohale. Keegi omakorda selle inimese asemel, kes saab valitsusjuhiks jne. Seega koorub kindlasti välja märksa enam teavet võimalike poliitiliste kokkulepete kohta teistegi kõrgete riigiametnike osas, mis selliste vangerdustega tihtipeale seotud.
Avalikkuse suurem kaasamine arutelusse suurendaks ühtlasi ühiskonnas teadmist ja arusaama nii Euroopa Komisjoni kui teiste Euroopa Liidu institutsioonide toimimisest ja Eesti võimalustest selles kaasa lüüa. Taas jääks killukese võrra vähemaks suhtumist, et meist ei sõltu midagi ning kõik see kokku on lihtsalt üks suur Brüsseli bürokraatia.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele