Käibemaksudeklaratsiooni lisa kehtestamine on õige

On väidetud, et tarkvara ei  suuda sellise andmemahuga toime tulla. Vastuargumendina toon näite riigi saldoandmike infosüsteemist. Sellesse info­süsteemi kogutakse riigi raamatupidamise koondaruandes osalevate üksuste ehk tehingupartnerite raamatupidamise andmed ja kontrollitakse nende haakuvust. Kui tehingupartner A ostab midagi tehingupartnerilt B, siis kontrollitakse, et omavahelised käibed võrduksid.

Võimekus on olemas. Süsteemis osaleb suurusjärgus tuhat tehingupartnerit. Seda on küll vähem kui 73 000 ettevõtet, keda uus käibemaksudeklaratsiooni lisa puudutab, kuid riigi saldoandmike infosüsteem teeb kontrolli terve riigi kontoplaani ulatuses ehk matemaatiliselt võib saldoandmike infosüsteemis olla rohkemgi arvutioperatsioone kui käibemaksudeklaratsiooni lisasid töötlema hakkavas infosüsteemis. Seega on kindlasti olemas tehniline võimekus käibemaksudeklaratsiooni lisade töötlemiseks.

On ka väidetud, et uut käibemaksudeklaratsiooni lisa ei ole võimalik rakendada, kuna tehingute osapooled kajastavad tihti käivet erinevates perioodides.

Käibemaksuseaduse kohaselt ei tohiks teoreetiliselt tekkida sellist olukorda, kus osapooled kajastavad käivet erinevates perioodides, sest käibemaksuseadus ütleb järgmist: käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena (tehti üks alljärgnevaist toiminguist:

1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;

2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;

3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt.

Viga saab parandada. Seega on käibe tekkimise aja moment faktiline, millest osapooled peaksid juhinduma käibe deklareerimisel.

Kui seni on ette tulnud käibe deklareerimise aja erinevusi, siis see ei ole põhjus uut süsteemi kritiseerida. Pigem on senine olukord tõestus leviva maksuarvestuse vea kohta, mida tingimata peakski parandama.

Käibemaksudeklaratsiooni lisa loob ka uusi võimalusi. Kui süsteem hakkab sisaldama andmeid ettevõtete arvelduste deebet- ja kreeditkäivete kohta, võiks see võimaldada ka ettevõtete omavahelisi saldosid bilansipäeva seisuga automaatselt kontrollida.

Autor: Vilja Kiisler, Margus Randma