• OMX Baltic0,05%308,63
  • OMX Riga−0,03%870,55
  • OMX Tallinn−0,02%2 049,44
  • OMX Vilnius−0,19%1 208,15
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 1000,06%8 786,46
  • Nikkei 225−1,05%36 905,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,52
  • OMX Baltic0,05%308,63
  • OMX Riga−0,03%870,55
  • OMX Tallinn−0,02%2 049,44
  • OMX Vilnius−0,19%1 208,15
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 1000,06%8 786,46
  • Nikkei 225−1,05%36 905,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,52
  • 22.02.14, 07:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palk tööpakkumisse sisse

TTÜ majandusteaduskonna üliõpilasnõukogu aseesimees Tõnis Teinemaa kutsub kõiki tööandjaid üles palgavahemikku töökuulutusse kirja panema, sest see aitab õppimisvõimelistel Eesti noortel pakkumist realistlikumalt hinnata.
Ebaõiglane on süüdistada noori ebarealistlikes palga­ootustes, kui ratsionaalsete argumentide loomiseks napib informatsiooni.Tööle kandideerijatel, eriti kogemusteta noortel, pole võimalust enne tööintervjuud turgu laiemalt analüüsida ja palga­ootusi realistlikumaks muuta.
Keskmine palk ja kõhutunne. Tööturul valitseb ühelt poolt küll vastutustundlike, täpsete, meeskonnavaimuga, muutustega kohanevate, initsiatiivikate ja heade suhtlejate puudus (need on tüüpilised nõudmised ühele tööle kandideerijale), kuid teiselt poolt ei paku tööpakkumised kandideerijale mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, mida vastu pakutakse.
Tööläbirääkimistele minnes on oma ootuste kujundamisele aluseks võtta vaid tuttavate käest saadud teave nende palga kohta, statistikaameti põhitegevusala järgi välja toodud keskmine brutopalk ja kõhu­tunne, et ma olen ikka päris palju teinud ja võiks väärilist tasu saada. Seejuures ei ütle näiteks finants- ja kindlustustegevuse keskmine brutopalk 1400 ­eurot ühe ülikooli lõpetava noore tööturule sisenemisel pakutava töötasu kohta mitte midagi.
Väikeettevõtjale on teada oma töötajate palk ja see, mitu inimest töökuulutusele vastas. Suurematel ettevõtetel on palga määramiseks kasutada põhjalikud uuringud. Loomulikult pole see odav lõbu, kuid pidevalt värbamisega tegelevatel ette­võtetel tasub see kulu teha.
Kasu on kahepoolne. Probleemi lahendamiseks ja motiveeritud töötajate saamiseks tasub tööpakkumiste juurde lisada potentsiaalne palga­vahemik.
Nii tekib ka noortel, kes töökuulutustega tutvuvad, parem ülevaade üldisest turu seisust ja adekvaatsem ootus leida oma võimalustele vastavat tööd. Lisaks vähendaks see valede ­ootustega kandideerijatega kaasnevat ajakulu.
Kui me ise oma noori esimestel kokkupuudetel Eesti tööandjatega piisavalt ei ­aita ning neid läbirääkimistel võrdse partnerina ei kohtle, pole mõtet ka imestada, kui peale välismaal õppimist siia naasta ei soovita.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele