Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töövõimereform vajab ettevõtja tuge

    Kavandatav töövõimereform on küll samm õiges suunas, kuid ettevõtjate toe ja usuta on igasugune tööga seotud reform surnult sündinud, kirjutab Estonia Spa Hotels ASi juhataja Andrus Aljas.

    Ka kõige keerulisema probleemi lahendamine algab alati esimesest sammust ja kahtlemata on töövõimereformi suund õige. Seda nii oma ideoloogia (osaliselt töövõimetutest saavad osaliselt töövõimelised) kui peaeesmärgi (aidata tagasi tööturule kõiki, kes seda vähegi suudavad) osas.
    Paraku tegeleb reform ise ikkagi pigem tagajärgede kui põhjustega. Eestis on juba 100 000 rohkem või vähem osalise töövõimega inimest ning see arv kasvab. Küsimus on, miks meie rahva tervis ja töövõime järjepidevalt halvenevad, mis on läinud põhjalikult valesti. Diskussioone on sel teemal palju olnud, konkreetseid tegusid vähe või üldse mitte.
    Oma ettevõttes pakume näiteks kõigile töötajatele võimalust saada töö iseloomust tulenevate ja muidu krooniliseks kippuvate tervisehädade leevenduseks kord aastas kuni kümme tasuta raviprotseduuri. Sellise võimaluse kasutajaid on kahetsusväärselt palju, mis näitab, et tervise hoidmine töökohal ei ole lihtne ning seda ei saa jätta ainult töötajate endi mureks.
    Ettevõttele tähendab aga taoliste võimaluste pakkumine erisoodustusmaksu, mis antud kontekstis just kõige loogilisem ei ole. Maksusoodustuste kehtestamisest ettevõtetele, kes tahavad oma töötajate tervise eest hoolitseda, on räägitud pikalt ja põhjalikult. Vastavasisuliste seadusandlike muudatuste asemel muutub aga järjest professionaalsemaks maksuameti töö erisoodustusmaksu kogumisel…
    Teine probleem on seotud töötukassa olulise rolliga kavandatavas reformis, sest töötukassa peab viima tegelemise osalise töövõimega inimeste ettevalmistamisega tööturule naasmiseks praegusega võrreldes hoopis uuele tasemele. Arvestades, et vormiliselt on töötuse määr praegu ca 8,5%, aga sisuliselt on ettevõtjad silmitsi kasvava tööjõupuudusega, on töötukassa võimekus struktuursete ja pikaajaliste töötute tagasitoomiseks tööturule olnud tagasihoidlik. Lisada neile juurde veel n-ö probleemseid kliente ei tundu just kõige mõistlikum idee.
    Reformi ideoloogid võiksid usaldada ja kasutada rohkem vabaühendusi, kes antud teemaga juba ammu ja ilma suurema kärata tegelevad. Tehes seejuures sisulist ja strateegilist koostööd ka tööandjatega, kelle toeta ja usuta on igasugune tööga seotud reform surnult sündinud. Ükski abiraha ega muu riiklik meede ei pane tööandjat endale tööjõudu palkama, valiku kõige olulisemaks kriteeriumiks on ja jääb töötaja kvaliteet. Parim näide siinkohal on pimemassööride ühing, kes on oma liikmete suhtelise puuduse muutnud eeliseks ning kelle massöörid on nii tööandjate kui klientide juures kõrgelt hinnatud.
    Riigiametnikel peaks olema rohkem usku ja usaldust tööandjate ning vabaühenduste suhtes. Kindlasti laheneksid praegusest efektiivsemalt nii planeeritava töövõimereformi põhjused kui tagajärjed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.