• Jaga lugu:

    SKP kohvipaksu pealt

    SKP number, mida seniste näitajatega võrrelda ei saa, on väärtusetu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    On arusaamatu, miks paiskab statistikaamet avalikkuse ette seniste näitajatega võrreldamatu sisemajanduse kogutoodangu (SKP) numbri. SKP, mis on välja arvutatud valitud ebatäielike andmete alusel ja opereerib seni avalikkusele tundmatute aegridade kasutamise uuendusega, külvab segadust rohkem kui selgitab või näitab.
    Näitaja, mida eelmiste perioodide samade näitajatega võrrelda ei saa, on väärtusetu. Selle avaldamine õõnestab Eesti riigi usaldusväärsust, sest statistilisi andmeid kasutavad investorid ja organisatsioonid üle ilma. Rääkimata sellest, et neid on tarvis nii ettevõtjale plaanide tegemiseks kui ka riigijuhtimiseks.Statistikaameti eile avaldatud sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2,2% kasv teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga võiks ju olla jäägitult positiivne uudis – eriti arvestades alles valusalt meeles olevat eelmise kvartali 1,4% (esialgsetele andmetel 1,9%) miinust. Sellisena oleks ta muidugi üllatav ja räägiks sellest, kui ebastabiilne on pisikese Eesti majandus: kahesest miinusest kahesesse plussi viskumine tähendaks päris järsku jõnksu, mille põhjused väärivad lähemat uurimist.
    Tegelikkus on midagi muud. Statistikaameti avaldatud SKP numbri „tarbimise“ eest asusid kohe hoiatama nii rahandusministeerium kui ka keskpank. Kasutatud aegread avaldatakse täies mahus alles septembris. Ka statistikaamet on juba selgitanud, et praegune arv on saadud peamiselt maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal. Tootmist on arvesse võetud, tarbimist ja sissetulekuid mitte. Statistikaamet tunnistab ise ka, et avaldatud number on segadusseajav. Ameti selgitusest jääb mulje, et väiksem segadus tekitatakse eesmärgiga ette valmistada suurt segadust, mis saab septembris, kui SKP arvutamise metoodika muutub. Et harjutage ennast väikese segadusega, siis saate suurega paremini toime.Iseenesest on numbrite täpsustamine tagantjärele normaalne, seda on ikka tehtud. Praegusel juhul aga paisatakse avalikkuse ette andmed, mille kohta nende avalikustaja isegi teab, et need on suuresti „kohvipaksu pealt“. Seetõttu kisuvad kiiva ka numbritega kaasa käivad selgitused.
    Suvaliseks žongleerimiseks numbritega on erakordselt halb aeg. ELi Vene-sanktsioonide ja Venemaa vastumeetmete mõju ootuses on avalikkuse tähelepanu majandusnäitajate suhtes teravdatud. Kuigi teise kvartali näitajatest ei saa otseselt välja lugeda seda, mis järgmises kvartalis juhtub, jälgivad nii ettevõtjad kui ka lai avalikkus praegu pingsalt infot, mille põhjal saab vähegi tuleviku kohta järeldusi teha. Selle põhjus on soov minimeerida võimalikku tuleviku kahju ja saavutada kindlustunnet. Kindlustunde aluseks on teadmine, et info toimuva kohta on kättesaadav ja adekvaatne. Valitsuse eesmärk on seni olnud näidata keeldude-piirangute mõju Eesti majandusele minimaalsena. Tubli kasvunumber on aga just see, mida praegu hädasti vaja: üks hea uudis keset hirmude ja kahtluste merd.Ka Äripäeva toimetus Eesti majanduse hea käekäigu üle rõõmu tunda. Aga me soovime, et numbrid, millest me räägime, oleksid adekvaatsed, põhjendatud ja kindlad. Praeguse seisuga kipub jääma mulje, et avalikkuse ette on paisatud toores kraam, mille tarbimise tulemuseks võib olla pea- või kõhuvalu.
     
     
     
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Nordecon ehitab 17 miljoni eest Ahtri tänavale büroohoone
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Küünlatehase välja ostnud soomlane plaanib konkurendi ostu
Kui soomlane Harri Aaltonen partnerilt küünlatehast välja ostes ei avaldanud, mil viisil ta tehase tootmismahu kahekordistada kavatseb, siis nüüd on ta avameelsem – järgmine hüpe tuleb konkurendi ostuga.
Kui soomlane Harri Aaltonen partnerilt küünlatehast välja ostes ei avaldanud, mil viisil ta tehase tootmismahu kahekordistada kavatseb, siis nüüd on ta avameelsem – järgmine hüpe tuleb konkurendi ostuga.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.