Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Siim Krusell
- 12. märts 2014 kell 10:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Regionaalarengu peamine võti on transport
Eesti riigi tasandil on kõige suuremaks sotsiaal-demograafiliste arengute mõjutajaks ning avaldumiskohaks paratamatult Tallinn oma lähiümbrusega. Ühtlasema regionaalarengu peamiseks võtmeks on igapäevast pendelrännet kiirendavad ja lihtsustavad transpordiühendused, sest ettevõtlus Harjumaalt mujale kolima ei kipu, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell.
Nii riikidevaheliselt kui riigisiseselt on rände põhiliseks tõukejõuks soov jõuda parema majandusliku heaolu tasemeni. Toome näiteks Lääne maakonna. 2005. aastal oli Läänemaal keskmine brutopalk pisut üle 400 euro. 2012. aastaks oli see kasvanud tublisti, ulatudes 750 euroni kuus. Esmapilgul võiks arvata, et selline tõus võiks olla vähendanud soovi sealt välja rännata, peamiselt Tallinna ja Harjumaale. Numbrid seda siiski ei kinnita - rändesaldo oli Lääne maakonnas 2012. aastal negatiivsem võrreldes 2005. aastaga. Praktiliselt kahekordistunud palk ei ole tähendanud ostujõu kahekordistumist, valdava osa palgatõusust on n-ö ära söönud inflatsioon.Lisaks on palgad tõusnud ka Harjumaal ning palgavahe võrreldes Läänemaaga hoopis suurenenud. Kui 2005. aastal oli palgaerinevus suurusjärgus 200 eurot, siis 2012. aastal oli see 250 eurot.Ideaalvariant oleks muidugi see, et inimestel oleks sobiv töökoht kodu lähedal. Koos palgaga, mis oleks konkurentsivõimeline Harju maakonnas makstavaga võrreldes. Tööalane pendelränne on ju lisaks raha- ja ajakulule väsitav, stressirikas jne. Ilma pendeldamiseta jääks rohkem aega pere, harrastuste ja muu sellise jaoks.Töökoha lähedust saab seega suuresti mõõta ka ajaga, mis kulub tööle jõudmiseks. Mida väiksem aja- ja rahaline kulu tööga seotud pendelrändega kaasneb, seda suurem on ka mujalt maakonnast Harjumaale tööle käivate inimeste osatähtsus. Aja- ja rahakulu tuleb siinkohal kõrvutada saadava võiduga, milleks on palgavahe - sõltuvalt maakonnast keskmiselt 250-350 eurot.Kindlasti mängib pendelrände puhul rolli ka haridustasemele või ametialastele oskustele vastavate töökohtade vähesus kodumaakonnas, kuid n-ö kulupõhise arvestuse järgi kipub näiteks Läänemaalt Tallinna tööle käimine olema kulukam (nii aja kui raha mõttes), kui Raplamaalt. See väljendub protsentides: Lääne maakonna tööjõust töötas rahvaloenduse andmetel Harju maakonnas pisut üle 10%, Rapla maakonna tööjõust aga neljandik.Ehk siis üheks ühtlase regionaalarengu oluliseks võtmeks oleks kiired ja soodsad transpordiühendused ja -võimalused. See võiks tähendada näiteks tunni ajaga Türilt Tallinnasse jõudmist. Praegu võib see tunduda utoopilisena, kuid 15-20 aasta perspektiivis mitte. See looks eeldused ka ettevõtluse kiiremaks arenguks.Regionaalseid erinevusi lahendama asudes ei tohiks muidugi see, et Türilt Tallinnasse saaks tunni ajaga, muutuda kinnisideeks, mis tooks kaasa kõigi teiste valdkondade taandarengut selle nimel.Miks ei lähe aga praeguses olukorras hoopis ettevõtjad massiliselt Tallinnast ja Harjumaalt mujale maakondadesse, et näiteks ettevõtte (palga)kulusid kokku hoida. Makstes kas või rohkem palka, kui seda oleks vastava töö eest vastava maakonna keskmine, aga siiski vähem, kui seda on Harju maakonna tase. Kindlasti on ka ettevõtjaid, kes seda loogikat järgivad, kuid liikumise suund kipub olema siiski vastupidine. Palgatase ei ole ettevõtluse asukoha puhul kindlasti ainus mõjutaja. Seda mõjutavad ka vajaliku kvalifikatsiooniga potentsiaalsete töötajate olemasolu, kulud logistikale, sihtturgude lähedus, taristu olemasolu jne.On mõneti paradoksaalne, et inimesed käivad Tallinnasse tööle sellepärast, et kodukohas puuduvad sobivad töökohad, ettevõtted jällegi ei kipu maapiirkondadesse investeerima, kuna puudub vajalik tööjõud. Samas pole regionaalarengut silmas pidades tööalane pendelränne üldsegi mitte halvim variant, eriti kui alternatiiviks oleks inimese püsiv elamaasumine Harjumaale või Tallinna. Üksikisiku tulumaksu laekumise seisukohalt on vallaelanike töötamine Harju maakonnas teiste maakondade omavalitsustele isegi tulusam Harjumaa kõrgema palgataseme tõttu.Regionaalarengule aitab kaasa ka üldine sõltuvuse vähenemine töökoha asukohast ning kaugtöövõimaluste suurem kasutamine. See vähendab oluliselt vajadust elukohta vahetada ning loob omakorda paremad võimalused ettevõtluseks, kuna tööjõu osas oleks valik oluliselt laiem. Võimalusi oleks veelgi - kuni piirkondlike maksuerisusteni välja.Tallinnaga piirnevates omavalitsustes on aga rahvaarv viimase kümne aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Kasvu puhul on olnud oluline nii soov elada eemal linnakärast kui ka töökoha lähedus. Pendeldamine Tallinna ja lähivaldade vahel on hommikuti igapäevane mõlemas suunas, pikem autoderivi suundub siiski Tallinnasse kui sealt välja.Rahvastikutrendide kohta muide saab üsna palju järeldusi teha ka võrreldes näiteks mõne Tallinnaga piirneva omavalitsuse vallalehte mõne Eesti maapiirkonna omaga. Esimene on klantspaberil ning sündide ja surmade rubriigis ei ole kahtlust, et vaekauss kaldub sündide poole. Poleks üllatus leida sellest lehest artiklit, kus tutvustatakse uue lasteaia avamist. Teine leht on tunduvalt tagasihoidlikuma ilmega ning sündide ja surmade saldo kipub olema viimaste kasuks. Ning lehes leiab pigem volikogu esimehe põhjendused ühe kooli sulgemise eelistamisest teise ees. Kahe vallalehe erinevuse juurpõhjuseks ongi olnud seesama ränne, mis on viinud potentsiaalsed maksumaksjad mujale elama.Regionaalsetest erinevustest märksa olulisem on aga Eesti palgataseme - või ka rahvusvahelise võrdluse puhul kohasem oleva inimeste ostujõu - mahajäämus võrreldes Euroopa Liidu n-ö vanade liikmetega. Nii nagu võidab Harju maakond inimesi ülejäänud maakondade arvelt, nii tõmbab Soome endale tööjõudu kogu Eesti arvelt.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi