• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sisseränne peab tooma Eestisse rohkem ajusid

    Eesti rändepoliitika keskseks võtmeks on olla avatud välismaalastele, kes aitavad kasvatada meie majandust. Teisalt tuleb hoida ära soovitamatu sisseränne ja elamislubade väärkasutus ning tagada turvalisus ja riigi julgeolek, kirjutab praegune siseminister Ken-Marti Vaher (Isamaa ja Res Publica Liit).

    Eesti on juhtinud oma rändepoliitikat nii, et soodustada nende välismaalaste siia elama asumist, kes on valmis ning võimelised panustama riigi arengusse. Soodustame ennekõike haritud tööjõu saabumist, kellest on meie tööturul kõige suurem puudus ning keda ettevõtjad vajavad. Teisalt on vajalik hoida ära nende välismaalaste Eestisse pääsemine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või sotsiaalsele toimimisele. Seetõttu on Eestis kehtestatud sisserände piirarv, mis on igati mõistlik hoob rändepoliitika teadlikuks juhtimiseks.
    Meie rändepoliitikat võib iseloomustada konservatiivse kaasajastamisena. Teadmispõhise ühiskonna kujundamine vajab kõrgelt haritud töötajaid, mis viitab ka avatud haridusrände vajalikkusele.
    Tööandjate huvi ning ootused välistööjõu osas on pidevas muutumises. Võib üldistada, et välismaalastest töötajate poolt täituvate ametikohtade trend on tõusev Lääne-Euroopa riikide ning kiire tehnoloogiaarenguga kolmandate riikide suunas. Lisaks Soomele ja Lätile on Eestisse tööle asumise huvi suurenenud ka kaugematest riikidest, eelkõige Kanadast, Lõuna-Ameerika riikidest (Tšiili, Venezuela) ja ka USAst pärit kvalifitseeritud tööjõu seas.
    Analüüsides välistööjõu palkamise vajadust ametialade lõikes selgub, et kõige enam (61%) vajatakse tööjõudu tippspetsialistide tasandil. Oskustööliste ning liinitööliste vajadus on tunduvalt väiksem, vastavalt 27% ja 18%.
    Varem kehtinud välismaalaste seaduse järgi oli elamisloa taotlemisel ettevõtluseks nõutav, et välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis. Potentsiaalsete Eestis alustatavate ettevõtete või start-up´ide käimalükkamise võimaldamiseks on nüüdseks elamisloa andmisel selle kapitalisumma nõudest loobutud. Kuid seda juhul, kui äriühing on olnud Eestis registreeritud vähem 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel.
    Oluliselt on lihtsustatud ka välismaalaste Eestisse õppima asumist ning teadlaste siia tulemist, et soosida meie haridus- ja teadusmaastiku rahvusvahelistumist ja jätkusuutlikkust. Kõige enam kolmandate riikide teadlasi tuleb meile Venemaalt, Hiinast ja USAst. Samuti oleme soodustanud pererännet, et inimesed, kes tulevad siia tööle, õppima või teadustööd tegema, saaksid kaasa võtta oma pereliikmed ning et ka nende abikaasad saaksid asuda tööle Eestis võrdsetel tingimustel kohalike elanikega.
    Statistika järgi ongi ülekaalukalt levinumaks rändeliigiks pereränne. Enamus pererände alusel Eestisse tulijaid jõuab siia Venemaalt ja Ukrainast. Välismaalaste seaduse muudatuste mõjul jäävad välismaalased neist riikidest ka edaspidi üsna suureks Eestis elamisloa saajate grupiks. Kuid kasvab sealt tuleva kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu osakaal, kelle loodava lisandväärtuse pärast konkureerivad teisedki Euroopa riigid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Euroopa Liit suunab kümned miljardid kiibitööstusse
Euroopa Liit kavatseb investeerida kümneid miljardeid eurosid, et tugevdada siinset kiibitööstust ja suurendada oma osakaal globaalsel tasandil 20 protsendini, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kavatseb investeerida kümneid miljardeid eurosid, et tugevdada siinset kiibitööstust ja suurendada oma osakaal globaalsel tasandil 20 protsendini, vahendab Reuters.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.