Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pimedad ootavad kaitstud töökohti

    Töövõimereformi puudulikul kujul rakendudes võib töötavate nägemispuudega inimeste töötamine lõppeda ja mittetöötavatel töösoov kaduda, kirjutab pimedate liidu juhatuse liige Priit Kasepalu.

    Kuigi töövõimereformi eesmärk on õige, on selles nägemispuudega inimeste jaoks olulisi puudusi. Pimedatel on väga raske avatud tööturule jõuda, kuid reformikavas ei ole välja töötatud vajalikke meetmeid kaitstud töökohtade ja paindlike töövormide loomiseks. Puudub seaduste tugi eraalgatusel põhinevate puudespetsiifiliste teenuste arendamiseks, samuti puuetega inimeste omaalgatuse, näiteks mõnda probleemi lahendava sotsiaalse ettevõtluse toetamiseks. Puudub ka puudespetsiifilisi vajadusi arvestava kestliku tugisüsteemi rakenduskava.
    Nende probleemide lahendamiseta võib töötavatest pimedatest või nägemispuudega inimestest suure osa töötamine lõppeda. Mittetöötavate pimedate ja vaegnägijate tööleasumise soov aga hoopis kaduda.
    Pimedatel ja väga väikese nägemisjäägiga inimestel, kelle töövõime kaotuse protsent on praegu 90-100 ning kes endale kõrgendatud nõudmisi esitades töötavad, ei ole kindlust, et neile ei määrata järgmisel hindamisel töötamise tõttu osalist töövõimet. Riigikogus esimese lugemise läbinud töövõimetoetuse seaduse eelnõu kohaselt on puuduva ja osalise töövõimega inimeste toetuste vahe 140 eurot, kuid näiteks nägemispuudega massööride, komplekteerijate ja harjavalmistajate töötasu on samas suurusjärgus.
    Tööandja valmisolek on vajalik. Töövõime hindamise metoodikat küll juba testitakse, kuid sellegi juures on küsitavusi. Kavandatavas hindamise taotlusvormis tahetakse pimedatelt muu hulgas teada, kas vastaja suudab teistelt inimestelt vastu võtta suures kirjas trükituna või punktkirjas edasi antud lihtsaid sõnumeid. Eelnevalt on selgitatud, et lihtne sõnum tähendab näiteks teavet selle kohta, kus asub tualettruum. Punktkirja valdaval pimedal inimesel ei ole aga sellest oskusest suhtlemisel tööandjaga abi, sest tööandja ju seda kirja ei valda.
    Kodust töökohale jõudmine on nägemispuudega inimeste jaoks keerukas – tavaliselt on neil võimalik kasutada vaid ühissõidukeid. Linnades lisab raskusi vajadus ületada tiheda liiklusega tänavaid ja sõita mitme bussiga.
    Võrreldes veerandsaja aasta taguse ajaga on töötavate nägemispuudega inimeste arv Eestis vähenenud umbes kümme korda. Kunagised õppe-tootmiskombinaadid lagunesid turumajanduses ning uusi töökohti on loonud ja töötajate väljaõpet korraldanud vaid nägemispuudega inimesed ise. Peamiselt töötatakse FIEdest massööridena, samuti harjade ja punutiste valmistajate ning erinevate komplekteerimistööde tegijatena. Enamasti on puudega töötajatega sõlmitud lepingud töötamiseks osalise, näiteks veerandi koormusega.
    Õppust võiks võtta Soomest. Soomes töötab nägemispuudega inimesi lisaks n-ö traditsioonilistele aladele ka telefonimüügi, hooldus- ja abistamistööde ning infotehnoloogia valdkonnas. Mõne aasta eest sai IT-alal tööd üsna hõlpsalt, kuid see valdkond areneb kiiremini, kui nägemispuudega inimeste abivahendid järele jõuavad.
    Soome riik maksab firmale, mis puudega inimese tööle võtab, 85 protsenti töötaja palgast. See kehtib kuni kaks aastat. Mõnel juhul on aega võimalik ka pikendada.Sealsetel nägemispuudega töötajatel on võimalus kasutada töökohale ja sealt koju jõudmiseks kaks taksosõitu päevas, lisaks igapäevatoiminguteks 18 sõitu kuus. Teenuse omaosalus on hind, mida tuleks maksta sõiduks ühistranspordis. Näiteks Helsingis on see 41,20 eurot kuus nagu kuupiletki. Võrdluseks Tallinnas saavad sügava või raske nägemispuudega inimesed invataksoteenuse puhul kasutada 32eurost kuulimiiti, millest omaosalus on veerand sõiduhinnast. Selle eest saab teha neli-viis sõitu.
    Soomes on igal abivajajal õigus saada isiklik abistaja. Teenus sisaldab hädavajalikku abi nii igapäevatoimingute, õppimise, töötamise kui ka harrastustega tegelemise juures. Pimedal töötajal on võimalik kasutada isikliku abistaja abi enam kui 30 tundi nädalas. Tallinnas, kus samalaadne teenus on Eesti mõistes suhteliselt hea, saab pime töötaja kasutada vaid ligilähedaselt samapalju tunde kuus. Isikliku abistaja teenust kasutatakse aga esmalt selleks, et koos toidukaubad poest koju tuua.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele investeerimistarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et investeerimisel on juhe kokku jooksnud või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud kõnetavad, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma uued ja vanad lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et investeerimisel on juhe kokku jooksnud või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud kõnetavad, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma uued ja vanad lemmikud ostukorvi laduda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.