Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    „Annaks jumal, et Venemaal läheb kõik hästi“

    Valgevene majanduse väljavaated on keerulisedFoto: epa

    „Igal hommikul vaatan ma kiriku suunas ja mõtlen, et teeks jumal vaid nii, et Venemaal kõik hästi läheks. Las minna nii, et järgmisel aastal on nafta hind kõrgem kui 50 dollarit. Las minna nii, et Hiina majandus kasvab rohkem kui 6,5 protsenti. Ja nii iga päev,“ avaldab Valgevene keskpanga juht Pavel Kallaur Financial Timesile.

    Kuigi Kallaur loodab jumalikule sekkumisele, saab ta aru, et ilma tarkade otsusteta Valgevene kollapsi äärel olevat majandust hädast välja ei too. Venemaa on Valgevene suurim majanduslik partner ning tolle vilets käekäik on pannud Valgevene majanduse olukorda, kus viimased kakskümmend aastat kasvanud majandusel on kriips peal. Lisaks on ohus president Aleksander Lukašenka positsioon.
    Kuna Vene import on langenud märgatavalt, ennustatakse Valgevenele tänavu pea neljaprotsendilist majanduslangust. Valgevene rubla on dollari suhtes langenud enam kui 50 protsendi jagu. Keskpank on 2015. aasta inflatsioonieesmärgiks seadnud 18 protsenti. Välisinvesteeringud on täielikult kokku kuivanud.
    „Kas meil on finantskriis? Võib-olla. Kindlasti on tegu majanduslangusega,“ ütles Kallaur intervjuus Financial Timesile. „Ja kui tingimused on ebasoodsad, siis langus jätkub,“ lisas ta.
    Majanduslanguse hirm on Minski poliitikuid pannud lõpuks ometi tegutsema selles suunas, et Euroopa üks suurima paigalseisuga majandus hakkaks ometi nägema liberaalseid reforme.
    Valgevene keskpank ning rahandusministeerium teevad tõsist tööd selle nimel, et rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega kooskõlastatud reforme läbi viia. Kõige selle eesmärk on teenida IMFilt välja uus pakett ning äratada investorites huvi võlakirjade ostmise vastu.
    „Me proovime majandust restruktureerida, et saavutada mingigi võimalus nii järgmise kui ka järgnevate aastate majanduskasvuks,“ lausus rahandusministri esimene asetäitja Maksim Jermalovitš. „Välised probleemid tekitavad palju raskusi, mistõttu on sisemised reformid olulised, et tõsta meie enda efektiivsust ning mitte loota meie partnerite kasvule. Vastasel juhul võib meil järgmise viie aasta jooksul palju tõsiseid probleeme tulla,“ selgitas ta.
    Riigi vastuseis
    „Meil võivad struktuursete reformide elluviimise kiiruse suhtes olla erinevad arusaamad, ent see on täiesti normaalne. Reformid peavad olema põhjalikud, ent samal ajal toetama ka avalikkust,“ lausus detsembris keskpanga juhiks saanud Kallaur. Muuseas, tema töölaual on spetsiaalne telefon, mis ühendab teda otse Lukašenkaga.
    Reformimeelsed valgevenelased on Kallauri ideed heaks kiitnud, vastuseisu on aga tunda riigiametnike poolt. Küsitluste põhjal leiab 80 protsenti valgevenelastest, et majandusreformid on vajalikud. Siiski, pooled vastanutest leiavad, et riigi kontroll majanduse üle peaks veelgi suurenema.
    Ametnike sõnul on plaanitavad reformid järgmised: riigiettevõtete juhtimist soovitakse muuta professionaalsemaks, maksu- ning ettevõtlusseadused soovitakse üle kaeda eesmärgiga toetada väikeettevõtteid.
    Reformid toovad endaga kaasa ka selle, et kärbitakse toetusi, kommunaalarved tõusevad, samuti võib avalikku rahulolematust põhjustada suured erastamisaktsioonid. Need kõik võivad ühtlasi panna suure põntsu ka Lukašenka populaarsusele.
    „Struktuursed reformid maksavad palju raha. Seepärast me tahamegi leida välistoetust järgnevaks kolmeks aastaks, et toime tulla võimalike riskidega. Me peame saavutama sotsiaalse turvatunde enne, kui me saame teha suuri muudatusi,“ ütles Jermalovitš.
    Valgevene keskpanga ametnikud tutvuvad põhjalikult Poola kogemusega ning üritavad paika panna ajakava, võttes aluseks 1989. aasta Poola suured majandusreformid.  
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Balti aktsiaturud võtsid pangaaktsiate mõjul suuna allapoole
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.