„Annaks jumal, et Venemaal läheb kõik hästi“

Kuigi Kallaur loodab jumalikule sekkumisele, saab ta aru, et ilma tarkade otsusteta Valgevene kollapsi äärel olevat majandust hädast välja ei too. Venemaa on Valgevene suurim majanduslik partner ning tolle vilets käekäik on pannud Valgevene majanduse olukorda, kus viimased kakskümmend aastat kasvanud majandusel on kriips peal. Lisaks on ohus president Aleksander Lukašenka positsioon.

Kuna Vene import on langenud märgatavalt, ennustatakse Valgevenele tänavu pea neljaprotsendilist majanduslangust. Valgevene rubla on dollari suhtes langenud enam kui 50 protsendi jagu. Keskpank on 2015. aasta inflatsioonieesmärgiks seadnud 18 protsenti. Välisinvesteeringud on täielikult kokku kuivanud.

„Kas meil on finantskriis? Võib-olla. Kindlasti on tegu majanduslangusega,“ ütles Kallaur intervjuus Financial Timesile. „Ja kui tingimused on ebasoodsad, siis langus jätkub,“ lisas ta.

Majanduslanguse hirm on Minski poliitikuid pannud lõpuks ometi tegutsema selles suunas, et Euroopa üks suurima paigalseisuga majandus hakkaks ometi nägema liberaalseid reforme.

Valgevene keskpank ning rahandusministeerium teevad tõsist tööd selle nimel, et rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega kooskõlastatud reforme läbi viia. Kõige selle eesmärk on teenida IMFilt välja uus pakett ning äratada investorites huvi võlakirjade ostmise vastu.

„Me proovime majandust restruktureerida, et saavutada mingigi võimalus nii järgmise kui ka järgnevate aastate majanduskasvuks,“ lausus rahandusministri esimene asetäitja Maksim Jermalovitš. „Välised probleemid tekitavad palju raskusi, mistõttu on sisemised reformid olulised, et tõsta meie enda efektiivsust ning mitte loota meie partnerite kasvule. Vastasel juhul võib meil järgmise viie aasta jooksul palju tõsiseid probleeme tulla,“ selgitas ta.

„Meil võivad struktuursete reformide elluviimise kiiruse suhtes olla erinevad arusaamad, ent see on täiesti normaalne. Reformid peavad olema põhjalikud, ent samal ajal toetama ka avalikkust,“ lausus detsembris keskpanga juhiks saanud Kallaur. Muuseas, tema töölaual on spetsiaalne telefon, mis ühendab teda otse Lukašenkaga.

Reformimeelsed valgevenelased on Kallauri ideed heaks kiitnud, vastuseisu on aga tunda riigiametnike poolt. Küsitluste põhjal leiab 80 protsenti valgevenelastest, et majandusreformid on vajalikud. Siiski, pooled vastanutest leiavad, et riigi kontroll majanduse üle peaks veelgi suurenema.

Ametnike sõnul on plaanitavad reformid järgmised: riigiettevõtete juhtimist soovitakse muuta professionaalsemaks, maksu- ning ettevõtlusseadused soovitakse üle kaeda eesmärgiga toetada väikeettevõtteid.

Reformid toovad endaga kaasa ka selle, et kärbitakse toetusi, kommunaalarved tõusevad, samuti võib avalikku rahulolematust põhjustada suured erastamisaktsioonid. Need kõik võivad ühtlasi panna suure põntsu ka Lukašenka populaarsusele.

„Struktuursed reformid maksavad palju raha. Seepärast me tahamegi leida välistoetust järgnevaks kolmeks aastaks, et toime tulla võimalike riskidega. Me peame saavutama sotsiaalse turvatunde enne, kui me saame teha suuri muudatusi,“ ütles Jermalovitš.

Valgevene keskpanga ametnikud tutvuvad põhjalikult Poola kogemusega ning üritavad paika panna ajakava, võttes aluseks 1989. aasta Poola suured majandusreformid.