- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,2%8 767,74
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigid loobuvad rekordkogustes USA võlakirjadest
Riigid üle maailma müüvad USA võlakirju suurimates mahtudes alates 2000. aastast. Üks peamisi müüjaid on Hiina, kuid nad ei ole üksi. Paljud teised arvenevad turud – näiteks Brasiilia, India ja Mehhiko – müüvad samuti ameeriklaste võlga. Veel mõni aeg tagasi olid need riigid USA võla suurimad ostjad ning pidasid seda väga turvaliseks rahapaigutusviisiks.
„Viis või kuus aastat tagasi oli suur mure, et Hiina ostab sisuliselt Ameerika Ühendriigid ära,“ ütles PNC panga vanemökonomist Gus Faucher. „Nüüd on probleem selles, et Hiina müüb neid.“
Välismaa valitsused on viimase 10 kuu jooksul USA võlga rohkem müünud kui ostnud. Andmed on juulikuise seisuga – need on USA rahandusministeeriumi värskeimad andmed.
Ministeeriumi andmetest selgub, et ainuüksi esimese seitsme kuuga ulatus USA võlakirjade netomüük 103 miljardi dollarini. Eelmisel aastal oli netoostmine 45 miljardit dollarit.
Kümme aastat tagasi, mil toorainete hinnad kiirelt kasvasid, said arenevad turud, kes tooraineid tootsid, suuri kasumeid. Üleliigse raha investeerisid nad USA riigivõlakirjadesse ja teistesse madalma riskiga varadesse.
Eelmine Föderaalreservi esimees Ben Bernanke nimetas seda 2005. aastal „globaalseks säästude ülekülluseks.“
Tooraine hindade langemisel pole riikidel, kes toorainetest sõltuvad (näiteks Brasiilia, Mehhiko ja Indoneesia), enam üleliigset raha, mida turvalistesse varadesse – näiteks USA võlakirjadesse – investeerida.
„Aeglane majanduskasv tähendab, et neil ei ole enam samasugust isu USA dollarite vastu. Neil ei ole lihtsalt raha, mida investeerida,“ ütles investeerimisfirma State Street Global Advisorsi portfellistrateeg Lori Heinel.
Vajadus toetada kodumaist majandust
Hetkel kuum
Arenevatel turgudel on varasemast suurem vajadus toetada oma aeglustuvaid majandusi. Nende valuutad kaotavad väärtust ja mitmed riigid, näiteks Hiina, on hakanud valuutakurssi ka toetama. Hiina on kulutanud raha ka aktsiaturgude turgutamiseks.
Kuna välisinvestorid tõmbavad arenevatelt turgudelt raha välja, peavad mitmed riigid tagama, et tasakaalustamiseks on neil piisavalt rahalisi vahendeid. Selleks, et neid vahendeid kasutada, peavad nad USA võlakirjad maha müüma.
„Varasemalt on arenevad turud USA võlga ostnud. Nüüd on tegemist täiesti vastupidise survega,“ ütles HSBC Global Asset Managementi fondihaldur Binqi Liu.
On tähtis märkida, et Bernanke välja toodud „säästude ülekülluse“ 9-aastane trend on läbi saamas ja sellel aastal on sääste hoopis vähendama hakatud.
Kõikide maailma keskpankade välisvaluuta reservid olid 2000. aastal 1,8 triljonit dollarit. 2014. aasta keskpaigaks oli see summa kerkinud 12 triljoni dollarini. Reservide hulk on 2015. aasta keskpaigaks kukkunud aga 11,5 triljoni dollarini, selgub IMFi andmetest.
Riikide müümine tõstatab küsimuse USA võlakirjade nõudlusest tulevikus. Mõned ennustavad USA võlakirjadele 30-aastase pullituru (tõusev turg) lõppemist.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele