Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Parem börsile pandud raha kui maha joodud raha"

    Toomas KivimägiFoto: Erik Prozes

    On päevselge, et hoiustamine on kõige rumalam viis raha hoida ning kui on valida, kas hoiustada või investeerida, siis kindlasti maksaks investeerida, toonitas investor ja riigikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi täna Tallinnas toimunud investeerimiskonverentsil „Tark Raha“.

    „Parem börsile pandud raha kui mahajoodud raha,“ naljatles ta. Sellegipoolest ei soovitaks alates 1997. aastast Tallinna börsil tegutsev investor algajal investeerimishuvilisel kohe säästudega börsile põrutada.
    Ühest küljest mõjutab tema hinnangul praegu aktsiaturge positiivselt küll Euroopa Keskpanga rahatrükk, kuid vastukaaluks saab tuua kapaga riske: majanduskasv Euroopa Liidus on olematu, Hiina kasv on pidurdunud, turud on väga kiiresti tõusnud ning tagatipuks loovad negatiivse fooni eile Prantsusmaad vapustanud terrorirünnakud käsikäes pagulaskriisiga. Samuti ei tohiks tema hinnangul alahinnata Venemaa ja lääneriikide vahelise külma sõja mõju.
    „Kui Venemaa asemel oleks Eesti kõrval mõni sõbralikum riik, siis oleks aktsiad homne päev 30% kõrgemal,“ nentis ta. „Seda eriti ei taheta rõhutada, aga Eesti aktsiatesse on geopoliitiline risk sisse kirjutatud. See on minu hüpotees muidugi.“ Sestap soovitab Kivimägi hakata täna küll juba raha kõrvale panema, kuid börsile tulekut võiks kaaluda alles aasta pärast.

    Toomas Kivimäe investeerimise kuldreeglid

    Ära kunagi investeeri laenuraha eest. Mitte kunagi.

    Investeeri raha, mida sa lähema 5 aasta jooksul ei vaja.

    Tutvu ettevõtte käekäiguga enne, kui ostad.

    Pideva ostmise strateegia (cost averaging).

    Ära paiguta kõiki mune ühte korvi.

    Osta sügisel, müü kevadel (sell in May and go away).

    Ära armu, ole valmis ka kahjumiga väljuma.

    Väldi emotsionaalseid oste, ära rapsi.

    Sisenes börsile halvimal ajal
    Poliitikust investor pani sajakonnale saalis viibivale kuulajale südamele, et pikas perspektiivis ei ole riiklik pension kindlasti see, mida nad väärt on, sest sealt laekuvate maksete abil pole võimalik pensionipõlve täiel rinnal nautida.
    Kivimägi meenutas, et tema sisenes börsile võimalikult halval ajal: 1997. aasta mai keskel ehk kõigest aastapäevad enne suurt majanduslangust, soetades 100 Hansapanga aktsiat hinnaga 134,4 krooni. Kui juba 18. septembril oli aktsia väärtus rallinud 216 kroonile, siis aasta hiljem oktoobris oli pilt märksa koledam ning portfellist vaatas vastu pirakas miinus.
    „Sisenesin börsile küll võimalikult halvimal ajal, kuid olen siiski korralikult plussis,“ võttis ta oma Tallinna börsi kogemuse kokku. Välismaa aktsiatest kuulub talle üksnes 30 USA tehnoloogiahiiglase Apple’i osakut – investeering, mille ta enda sõnul tegi üsna hiljuti ning mis vähemalt seni on ka pisikest miinust tootnud.
    Just Apple on investori kinnitusel ka ettevõte, mille käekäiku ja tulevikku ta kõige vähem prognoosida oskab, sest kohalike ettevõtete puhul on võime kaasa mõelda palju suurem. „Vaatan väga ka ettevõtete juhtkonda,“ lisas ta.

    Kuidas soovitab investeerida Toomas Kivimägi?

    Eelista dividendiaktsiaid.

    Osta langevalt turult ja müü tõusval turul.

    Ära kasuta maakleri abi.

    Osta Eesti ettevõtteid.

    Osta neid, kellesse usud.

    Vaata, kuhu investeerivad staarid.

    Korralik portfell
    Lisaks õunafirmale, vaatab Kivimäe aktsiaportfellist vastu veel Tallinna Kaubamaja Grupp, Baltika, Harju Elekter, Tallink Grupp, Ekspress Grupp, Olympic Entertainment Group ja PRFoods.
    Üks portfelli murelaps on tema hinnangul rõivafirma Baltika, mille aktsia on pikalt langustrendis püsinud. „Baltika minu meelest teeb hullult häid asju, aga ei ole siiski suutnud vee peale tulla,“ kurtis ta. „Tallink on väga tõsine riskiaktsia, aga viimane aasta on neile olnud väga positiivne.“
    Kivimägi eelistab soetada aktsiaid jupikaupa ja nõnda keskmist ostuhinda allapoole viia. Nii on ta näiteks ühe osa laevafirma osakutest soetanud rohkem kui 1,20 euro suuruse hinna pealt, kuid leidub ka aktsiaid, mis ostetud ligi 30 sendi eest. Elu on Kivimäele õpetanud, et alati tuleb valmis olla ootamatusteks ja börsile tasub minna vaid siis, kui leidub raha, mida igapäevaseks elamiseks tarvis ei lähe. Et teenustasud võivad tootlust oluliselt mõjutada, siis 100 euro kaupa aktsiaid ei ole poliitiku hinnangul mõtet osta. „Ma ei lähe 500 euro eest ostma või müüma aktsiaid. 1600 eurot on stampsumma,“ lausus ta.
    Eeskujuks investor Toomas
    Kivimägi rääkis, et ehkki tal on pikk ja praktiline väikeinvestori kogemus, siis ei maksaks teda siiski segi ajada Äripäeva loodud investor Toomasega. „Kuigi Pärnumaal, kus ma figureerin, seda arvatakse, siis mina ei ole investor Toomas,“ kinnitas ta. „Samas tuleb öelda, et nad on olnud väga edukad - 64 000 eurot on nad tänaseks kasvatanud 240 000 eurole.“
    Just teiste edukate investorite kogemusest soovitas väikeinvestor ka enda portfelli juhtimisel õppust võtta. „Vaadake, kuhu profid investeerivad. Ei taha küll ülearu haipida, aga vaadake investor Toomast: nad on olnud väga edukad ja ei ole põhjust arvata, et nad on järgmistel aastatel vähem edukad. Nad on turgudega paremini kursis. Vaadake ka, kuhu investeerivad Jüri Mõis või Erkki Raasuke.“
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Uber teavitas üllatuslikult suurest kahjumist
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?