Birjo Must • 19 detsember 2015

Aasta põletas korralikult tooraine hindu

Kakao on üks vähestest toorainetest, mille hind tõusis sel aastal.  Foto: EPA

Käesolev aasta on olnud toorainete jaoks katastroofiline. Kui aasta keskel arvati, et asi enam palju hullemaks kiskuda ei saa, siis tegelikult sai küll.

Naftabarreli hind läheneb 11 aasta madalaimale tasemele, rauamaak kombib kuue aasta põhja ja kulla hind kõrbeb USA Föderaalreservi intressiotsuse järel. Olukord pole sugugi parem pehmete toorainete turul, kus väikese tõusu on teinud vaid kakao.

Kokkuvõttes on Bloombergi 22 tooraine hindu peegeldav indeks aasta algusest langenud üle 20% ja jõudnud tasemele, mida nähti viimati finantskriisi ajal.

Nafta hind tõmbab hinge kinni

Peamistest toorainetest on vaieldamatult kõige hullem seis naftaga, mille hinnapõhja ei oska enam keegi ette prognoosida. Kui veel 2014. aasta keskpaigas maksis WTI nafta barrel ligi 110 dollarit, siis reedel kukkus see 35 dollari tasemest läbi. Sellist hinda pole nähtud pea 11 aastat.

Viimase hoobi andis musta kulla hinnale naftakartelli OPEC detsembrikuine kohtumine, kus ei jõutud tootmismahtudes kokkuleppele. Igal organisatsiooni liikmesriigil lubatakse pumbata täisvõimsusel naftat edasi ning kui sellele lisada ka USA aina kasvavad tootmismahud ja Iraani naasmine turule, siis võib tõusust tõenäoliselt vaid unistada.

"Pole mingi ime, kui hind langeb tuleval aastal 20 dollarile barrelist," teatas USA investeerimispank Goldman Sachs juba septembris. Kuigi selline hind mõjuks hästi tarbija rahakotile, siis võib nii äärmuslik stsenaarium pühkida kümneid tuhandeid töökohti ja viia nii mõnegi riigi pankroti äärele. Venemaa ja Venezuela majandused on juba praegu tõsise löögi all.

Nafta hind  Foto: Äripäev

Gigandid peavad ellujäämise nimel heitlust

Naftaturg pole aga ainus, kus ületootmine on hinnad põhja vedanud. Sama seis valitseb tööstusmetallide sektoris, kus kaevandusfirmad trumpavad üksteist uute investeeringutega üle.

Rauamaagi hind on sel aastal langenud üle 45%. Hiina majanduse kohale kogunesid suve lõpus väga tumedad pilved ning seni, kuni maailma suurim terasetootja jalgu alla ei saa, pole ka rauamaagi hinna langusel lõppu näha. Möödunud nädalal kukkus hind lausa 39 dollarile tonnist, mida pole nähtud alates 2009. aastast. Kukkumine on äärmiselt valus, sest veel 2011. aastal Hiina majanduse õitsengu ajal püsis hind 190 dollaril.

Hoolimata nõudluse kahanemisest laiendavad kolm suurimat kaevandusfirmat – Vale, Rio Tinto ja BHP Billiton – tootmist ning haaravad turuosa. Nõnda tahetakse iga hinna eest oma jõupositsiooni säilitada ja väiksemaid tegijaid turult välja süüa. Rio Tinto juhi Sam Walshi sõnul on rauamaagi hinnakollaps lükanud mitmed tootjad kuristiku äärele. "Paljud firmad, mis oleksid juba pidanud turult lahkuma, hoiavad kümne küünega kinni. Nad lihtsalt põletavad aktsionäride raha," märkis Walsh.

Analüütikud ja riigipead on aga terve aasta vältel viibutanud näppu suurfirmade taktitundetu käitumise suunas, kuid hiiglaseid ei peata. Walshi kinnitusel on maailmas neli firmat, mis elavad üle ka 30dollarilise hinna. Ning tema võib rahulikult magada, kuna Rio kuulub nende hulka.

Kaevandusfirmade aktsiad aga seda enesekindlust ei peegelda ning aastaga on Rio Tinto aktsia hind kukkunud üle 28%, BHP Billitoni aktsia 39% ja Vale aktsia koguni 50%.

Mida halvemaid uudiseid kostub Hiinast, seda enam vajuvad ka teiste tööstusmetallide hinnad. Vase hind puudutas augustis kuue aasta madalaimat taset ning on tänaseks sel aastal langenud üle 28%. Alumiiniumi hind on samal ajal kukkunud 21% ja tsingi hind 32%.

Föderaalreserv andis hoobi kullale

Kulla hind on sel aastal kukkunud üle 12%. Langus põhines peamiselt ootusel, et USA Föderaalreserv tõstab intressimäärasid. Sel nädalal toimunud kohtumisel tehti see lõpuks ära ja nõnda sulgus kulla hind neljapäeval kuue aasta madalaimal tasemel, 1049,6 dollaril untsist.

Nimelt kardavad investorid, et kuld kaotab nüüd veelgi enam populaarsust. Kõrgemad intressimäärad peaksid panema USA dollari rallima ja see mõjub kulla hinnale tavaliselt halvasti. Kuna kulla pealt ei teeni investorid ka intresse, siis laenukulude kasvamisel püütakse raha suunata tootlikumatesse varadesse.

Capital Economics teatas vahetult pärast Fedi intressimäärade tõstmise uudist oma klientidele, et toorained, mis satuvad selle otsuse tõttu kõige tõenäolisemalt täbarasse olukorda, on kuld ja hõbe. Viimase hind on tänavu samuti kukkunud 12%.

Kakaotootjad ainsana rõõmsad

Ka nn pehmete toorainete jaoks pole tänavune aasta kerge olnud. Puuvilla hind on maandunud 13 aasta madalaimale tasemele ja arvatakse, et tuleval aastal teeb see kõigi põllumajanduslike toorainete seas halvima tulemuse. Põhjus peitub odavas naftas, millest valmistatakse sünteetilisi materjale, näiteks polüestrit.

Kohvi hinnale on halvasti mõjunud Brasiilia valuuta nõrgenemine, kuna riik on maailma suurim kohvi eksportija. Commerzbank prognoosib, et nii puuvilla kui ka kohvi hinnad langevad tuleval aastal edasi.

Ka nisu, maisi ja sojaubade hindade langus jätkub.

Ainsana võivad veidi rõõmustada kakaotootjad, sest kakao hind on aasta algusest tõusnud umbes 11% ja see on aasta teises pooles püsinud küllaltki kõrgel, kuna ilmastikunähtus El Nino põhjustas Lääne-Aafrikas kuiva ilma. See võib vähendada toodangu mahtu sel hooajal.

Hetkel kuum