Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul otsustas Hiina sekkuda aktsiaturule ning teha tugioste pärast eilset Hiina aktsiaturu seitsmeprotsendilist langust, vahendab Bloomberg.
- Eilne langus oli Hiina börsi jaoks halvim aasta algus Foto: epa
Kuna valitsuse sekkumine peaks aktsiaturgudele langevat survet veidi vähendama, tähendab see, et
Hiina on taas läinud vastuollu oma varasemate lubadustega proovida turul lasta end võimalikult palju ise reguleerida.
Jingxi Investment Managementi investeeringute juht Wang Zheng ütles, et turud on saanud veidi toetust Hiina riiklikest fondidest ning see toetab lühiajaliselt aktsiaturgu. „Pikas perspektiivis vajab turg siiski omaenda tugevust, et hakkama saada. Alati ei saa loota riiklikule abile,“ lisas ta.
Asjaosaliste sõnul jääb jõusse ka suurosanikele rakenduv müügikeeld, mis viidi sisse möödunud aasta juulis toimunud aktsiaturu languse tõttu. Selle keeld rakendub neile, kes omavad ettevõtte aktsiaportfellist suuremat osa kui 5 protsenti.
Hiina börsi eilse languse peamiseks põhjuseks oli kehv tööstustoodangu raport, mille numbrid näitasid langust kümnendat kuud järjest.
Shanghai Composite'i indeks langes 7 protsendi võrra, pärast mida peatati aktsiatega kauplemine. Eilne turulangus oli ühtlasi kõige kehvem aasta algus Hiina aktsiaturgudel.
Teisipäevane kauplemine algas üsna volatiilselt, indeks on siiani tugevalt kõikunud nii pluss- kui ka miinuspoolel.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.