Venemaale investeerimine tasus ära

Kuigi Vene majandus istub sanktsioonide taga, rubla kurss nõrgenes ning nafta hind võttis suuna alla, suutsid fondijuhid üles leida need Vene pärlid, millega tootlust kasvatada. Kasvu leiti jaekaubandusest, naftasektorist, pangandusest ja ka teistest valdkondadest.

4,8 miljoni euro suurune Trigon Venemaa Top Picks fondi tootlus oli eelmisel aastal eurodes arvestatuna 41,7%, edestades sellega näiteks MSCI Russia TR indeksi 15,2% tootlust ning keskmise ja väikeste ettevõtete indeksi RTS2 indeksi 6,5% suurust tootlust.

Trigon Capitali fondijuht Jelena Rozenfeldi sõnul suudeti võrdlusindekseid edestada tänu aktsiate valikule. „2015. aastal panustasid üksikute aktsiate seast kõige rohkem fondi positiivsesse tootlusesse X5 Retail Group, AFK Sistema ja Bank of Saint Petersburg. Terve aasta jooksul olid fondi positsioonid naftaettevõtetes väiksemad võrreldes võrdlusindeksi osakaaludega sellistes suurimates ettevõtetes nagu Gazprom ja Lukoil, mis näitasid negatiivset tootlust,“ ütles Rozenfeld.

Kasu lõigati peamiselt Venemaa siseturule orienteeritud ettevõtetest ning Rozenfeld usub, et sellised ettevõtted pakuvad pikas perspektiivis suurt väärtust. „Kuigi makromajanduslik keskkond on väljakutse Venemaa tarbijaskonnale, langeb ootuste kohaselt inflatsioon 2016. aastal praeguselt tasemelt poole võrra. Arvan, et igasugune inflatsiooni pidurdumine kasvatab reaalpalka ja mõjub hiljem positiivselt ka jaemüügi dünaamikale,“ ütles Rozenfeld. See tähendaks, et tugevad ettevõtted väljuksid praegusest kriisist veelgi kindlamalt kui teised sarnased ettevõtted.

Fond investeerib umbes 20-25 põhjalikult analüüsitud ettevõtetesse. Investeerimisstiil on nii allahinnatud aktsiate leidmine kui ka aktiivne fondi juhtimine ning valiku tegemine nende ettevõtete seast, mis on atraktiivsemalt hinnatud, võttes arvesse nende kasvupotentsiaali. „Keskendume kõigepealt positiivsele müügi ja kasumi väljavaatele, tugevale bilansile ning tugevale vaba rahavoo tootlikkusele. Ettevõtte külastamine ja juhatuse intervjueerimine moodustab olulise osa meie lisatud väärtustest,“ lisas Rozenfeld.

Venemaa puhul on psühholoogiline faktor väga oluline ja kuigi sõltuvus nafta hinna liikumisest on viimasel aastal vähenenud, moodustab see ikkagi suure osa Venemaa eelarvest ning ekspordist. „Paljude investorite üllatuseks on aga Venemaa suutnud kohanduda madala nafta hinna keskkonnaga, mis on suuresti tänu ujuva kursiga valuutale. Nafta hinna põhja on aga raske ennustada, seega jääb see ka suureks lühiajaliseks riskiks. Geopoliitiline risk on hetkel tagaplaanil, kuid seda peaks meeles pidama,“ ütles Rozenfeld.

SEB Russia Fundi tootluseks kujunes eelmisel aastal eurodes arvestatuna ligi 18 protsenti, kuid novembris oli fond lausa 30% plussis. Paraku kärpis nafta hinna langus detsembris tootluse aasta lõpuks rohkem kui 10% väiksemaks.

„Aktsiaid, kuhu nafta hinna languse eest peitu minna, eriti ei ole. Otseselt või kaudselt mõjutab see aga kõike. Hea tootlus keerulises keskkonnas on positiivne,“ ütles SEB Russia Fundi fondijuht Sulev Raik. Mõne üksiku erandiga töötas fondi positsioneering tema sõnul hästi. Positiivsesse tootlusesse panustasid 2015. aastal enim jaemüügikett X5 ja naftakompaniid Bashneft ja Surgutneftegaz.

2015. aastal oli MSCI Venemaa aktsiaindeksi tootlus 17,2% ja Moskva kohaliku börsiindeksi MICEXi tootlus 11,8% euro vääringus. Swedbank Venemaa aktsiafondi 29,33 protsendiline tootlus saavutati fondijuhi Ene Õunmaa sõnul portfelli aktiivse juhtimise kaudu. Edu tõi väärtuspõhine investeerimine ja parema juhtimistavadega ettevõtete eelistamine.

Aasta jooksul kuulusid fondi suurimate positsioonide hulka Magnit, Lukoil, Bashneft ja Phosagro. Viimane neist näiteks võidab nõrgast rublast. „Hoolimata üldisest majanduse käekäigust võib Venemaalt endiselt leida ettevõtteid, mis pikaajaliselt suudavad oma tulusid kasvatada. Näiteks viimase 5 aasta jooksul on Magniti aastane tootlus üle 12%, hoolimata Vene börsiindeksite langusest. Jaekaubanduses on toimunud ja jätkuvad struktuursed muudatused,“ ütles Õunmaa.      

See aasta ei pruugi tulla nii hea kui 2015, sest väsima on hakanud Vene tarbija, kes on viimastel aastatel olnud Vene majanduse kasvumootor. Nõrkust soodustab ka madal nafta hind ning kõikuv rubla kurss.

„Väiksed kahtlused on, kas kokkuvõttes 2016 tuleb sama hea aasta. Kohalik tarbija kui üks peamisi viimaste aastate majanduse kasvumootoreid on hakanud väsima, sest reaalsed sissetulekud vähenevad, samas sanktsioonide mõjul on kaubad muutnud kallimaks,“ ütles Raik. Nõrgenenud rubla on aidanud eksportööre, kuid nafta ja metallide maailmaturu hinnad on viimaste aastate põhjas. Samas võib fondijuhi hinnangul aasta lõpp olla helgem kui aasta algus ning kannatlikkus võib ennast ära tasuda.

Ene Õunmaa arvates pole pikaajalised investorid veel Vene turule tagasi tulnud ning jäävad sealt ka sel aastal eemale. „2015. aastal aktsiate hinnad küll tõusid, kuid üldine kauplemisaktiivsus püsis madal. Suure tõenäosusega võetakse positsioone lühikese investeerimishorisondiga ning pikaajalise investeerimishorisondiga investorid jäävad ka 2016. aastal Vene turult eemale. Investeerimine Venemaale on jätkuvalt seotud kõrgete riskidega,“ ütles ta.

Bloombergi konsensuse andmetel peaks Venemaa SKP langema sel aastal 0,5%. Samas prognoositav nafta hind on 45-50 USA dollari tasemel, võrreldes hetkehinnaga, mis on 30 USA dollari lähedal. Jelena Rozenfeldi sõnul suudab Venemaa ka sellistes ekstreemsetes tingimustes kõik oma väliskohustused täita.

„Tänu Venemaa ujuva kursiga valuutale on riik suutnud väliskaubanduse bilanssi kontrolli all hoida isegi olukorras, kus oldi sunnitud tegema välisvõla tagasimakseid. 2015. aasta 11 kuuga oli Venemaa jooksevkonto ülejääk 60,8 miljardit USA dollarit, mis on isegi veel rohkem 2014. aasta 11 kuu 54,2 miljardi USA dollari suurusest näitajast, hoolimata sellest, et nafta hinnad on vahepeal poole võrra vähenenud,“ ütles Rozenfeld. Ta usub, et Vene börsile tuleb üks järjekordne volatiilne aasta, mis aga toob atraktiivseid investeerimisvõimalusi.

Nordea ainult Venemaale investeerivaid fonde ei paku, fondide valikus pole ka selliseid, kus oleks Venemaal oluline osakaal.

Nordea investeerimistoodete juht Anton Skvortsov ütles, et investeeringud Venemaa aktsiatesse on ainult kolmes aktsiafondis: Emerging Markets Focus Equity Fund, Emerging Stars Equity Fund, Emerging Consumer Fund, mille tootlused langesid eelmisel aastal vastavalt 13,9%, 13,7% ja 2,26%. Igast fondist on Venemaa aktsiatesse investeeritud alla 3% varadest.

„Põhjus ei ole soov selle riigi aktsiaid mitte pakkuda, vaid fondihalduri investeerimispõhimõtted. Oma fondides keskendub Nordea aktiivsele juhtimisele, rakendades valitud investeerimisstrateegiat. Üldjuhul Nordea fondid ei ole loodud selleks, et teatud indeksit järgida, vaid selleks, et rakendada hea potentsiaaliga investeerimisstrateegiat. Sellest tulenevalt on Nordeal väga vähe konkreetsele riigile spetsialiseeritud fonde,” ütles Skvortsov.

Nordea Soomes (Nordea Funds Oy) hallatavate fondide hulgas on Venemaale investeeriv fond olemas. Kuna Eestis pole selle fondi vastu aga piisavat huvi, siis pole see fond registreeritud Eestis avaliku pakkumise tarbeks.