Talpsepad valmistuvad börsikrahhiks

„Näen turgude jaoks suuri riske ja arvan, et väga palju aega ei ole jäänud selleni, kus turud võivad märkimisväärselt kukkuda. Praegu on Etalon Varahaldus selleks valmis,“ avas Talpsepp oma investeerimisfirma värskeimat strateegiat.

„Arvan, et iga päevaga oleme lähemal sündmustele, mis võivad turgude languse vallandada. Näiteks tundub, et kas või Suurbritannia referendumi suhtes ei arvesta börsid piisavalt riskiga, et võib tulla otsus Suurbritannia lahkumise poolt.“

Kui varem on Etalon Varahalduse üks varade haldamise võtmestrateegiaid olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste optsioonide väljakirjutamine ehk pigem nn volatiilsuse müümine, siis praegune lähenemine on vastupidine. Lihtsustatult tähendab see seda, et Etalon Varahaldus ja selle aktsionärid kaotavad raha siis, kui turud tõusevad, ja võidavad suurelt siis, kui turud langevad.

Põrgulik volatiilsus

Talpsepp ei eita, et viimased 12 kuud on ettevõttele olnud keerulised. Mullu augustis ja tänavu aasta alguses kukkusid turud ootamatult, rääkimata nafta hinna järsust langusest. Aasta algul musta kulla hinna tõusule tehtud panused räsisid ettevõtte A-aktsia NAVi (puhasväärtus – toim) kõige valusamalt, paisates selle 20. jaanuariks 50 sendile.

LHV finantsportaali foorumis sülitati seepeale tuld ja tõrva ning ennustati ettevõtmisele kuulsusetut lõppu. 50 sendi pealt nulli siiski ei langetud, vaid sügavale langusele järgnes sama kiire tõus. 

Etalon Varahalduse aktsia põrgulikust volatiilsusest annab aimu see, et juba 25. märtsiks oli NAV taastunud jaanuari põhjast 110% võrra, 1,05 eurole.

Muutis järsult strateegiat

Just siis otsustas Talpsepp varade kasvatamisel kardinaalselt strateegiat muuta. „Positsioneeritud on vastavalt, et järgmine turušokk mitte ei vii NAVi 50 sendi peale, vaid paiskaks NAVi ilmselt kümneid protsente ülespoole,“ selgitas ta. „Küsimus on vaid selles, et võib-olla on positsioneeritud liiga agressiivselt, aga see on suhteline. Kuna tootluse eesmärk on ikkagi väga kõrge, siis vahetevahel tuleb võtta ka julgeid riske, mis tähendabki seda, et teatud hetkedel võib palju kaotada ja teatud hetkedel võib palju võita.“

Talpsepp lisas, et peale tema on turgude langusele panustama hakanud paljud väga jõukad ja legendaarsed investorid. Teiste seas valmistuvad peatseks krahhiks George Soros, Carl Icahn ja tuntud langusele panustaja Bill Fleckenstein.

Turgudel peitub palju riske

„See, et miljardeid juhtiv Carl Icahn nii suurelt langusele panustab, on erakordne. Ma ise võrdleks olukorda massilise laenamisega, mis ei ole veel krahhini viinud. Kuniks miinuses majapidamised saavad üha rohkem juurde laenata ja kõiki laene aina pikendatakse, ei juhtu ka krahhi majapidamise jaoks. Aga igavesti ei ole võimalik paratamatust edasi lükata. Kui ühel hetkel raha enam üha suurema kiirusega ei lisandu, ongi probleemid käes,“ nentis Talpsepp. „Küsimus ei ole selles, kas turud ühel hetkel kukuvad, küsimus on selles, millal.“

Võlakoormuse kasv pole Talpsepa hinnangul siiski ainus risk, mis võib turgudel kaardid segi paisata. Tema sõnul ületasid mullu esimest korda ajaloos börsifirmade aktsionäridele dividendide ja aktsiate tagasiostudega tagasiantavad summad ettevõtete ärikasumite suurust.

Veel tõi ta murekohana välja ettevõtete ülevõttude ja väljaostude suure mahu USAs, mis mullu oli tema andmetel suurusjärgus 2,3 triljonit dollarit ehk triljoni jagu rohkem kui viimase buumi tipus 2007. aastal. „See ei saa enam väga palju kasvada,“ märkis ta, viidates, et USA börsiettevõtete koguväärtus on suurusjärgus 20 triljonit.

Talpsepa prognooside järgi jätkub praegune olukord tõenäoliselt nii kaua, kui intressimäärad püsivad nulli lähedal ja ettevõtetel on väga odav teisi ettevõtteid üle võtta. Kui intresse tõstetakse või väheneb majanduslik kindlustunne, tähendaks see, et turgudelt kaob soodne laenuraha ning ülevõttude ja ühinemiste maht väheneb, vallandades negatiivse ahelreaktsiooni, selgitas ta.

Pikaajaliselt ei investeeri

Talpsepp on välja arvutanud, et kui USA börsiettevõtete väljamaksed aktsionäridele vähenevad 200 miljardi võrra – nii-öelda tervislikule tasemele – ning ülevõttude maht väheneb 2,3 triljonilt 1,5 triljonile, siis kaob turgudelt triljoni dollari ulatuses ostujõudu. Ehkki sellised muutused ei juhtu üleöö, leiab Talpsepp, et praegu on turgudelt võita vähem kui kaotada ja seetõttu eelistab ta neil päevil klassikalist investeerimist üldse vältida.

„Ei ole mõtet valida, mis vähem kukub – ei välistaks, et ühel hetkel võime näha isegi tõsisemat kriisi, kui oli 2008. aasta börsikriis,“ hoiatas ta ja möönis, et tagatipuks ei ole ka pankade finantsseisud nii head, kui paistavad, sest finantskriisist on endiselt üleval hulk halbu laene, mida pole maha kantud.

Varade kõikumine on vältimatu

Ehkki 12 kuuga on investeerimisfirma osaku turuväärtus langenud pea 20% võrra, see Talpsepa kinnitusel tema otsuseid ei mõjuta ja teda endast välja ei vii. Ka ei ole teda rivist välja löönud kohalike investorite seas populaarse LHV finantsportaali foorum, kus Etalon Varahalduse kohta on kirjutatud sadu postitusi, millest nii mõnigi ei kannata trükimusta.

„Mõneti tundub, et investorlähenemist on Eestis vähe, mõistmaks, et lühiajaliste kahjude saamine pikaajaliste kasude nimel on põhjendatud,“ rääkis Talpsepp.

Ta põhjendas, et hiiglasliku kasvueesmärgiga kaasneb tahes-tahtmata varade suur kõikumine, kus kaotused võivad ajuti küündida kümnetesse protsentidesse. Esimese tegutsemisaasta jooksul osteti varajuhi kinnitusel tagasi aktsiaid 10% mahus, mis on ühtlasi maksimaalne tagasiostude maht. Kokku lahkus 6 aktsionäri. Alles on 73 osanikku. Talpsepa kinnitusel oli lahkumise põhjuseks nii investeeringule mittevastav riskiprofiil kui ka investorite kapitalivajadus muude investeeringute rahastamiseks.

„Ma arvan, et nende investorite jaoks ei ole see liiga hull investeering olnud,“ tõdes ta. „Kaotada paar protsenti varast, kus alates Etalon Varahalduse stardist ei ole mitte ühtegi suuremat börsi, mis oleks selle aja jooksul tõusnud.“

Investeeringute juhile endale kuulub praegu ettevõttes kokkuvõttes suurim, ligi 15% suurune osalus. Enda kinnitusel kavatseb ta juuni lõpus toimuval märkimisel oma osalust veelgi suurendada. Ta ei kahetse, et investeerimisfirmaga mullu algust tegi.

„Aeg annab arutust, investeerimine ei ole sprint, see on justkui maratonijooks ja eesmärk on jõuda tulemusteni läbi aastakümnete,“ ütles ta. „Muidugi oleks palju lihtsam, kui eesmärk oleks lihtsalt turgu mõne protsendi võrra edestada, aga eesmärk ei ole selline. Eesmärk on turgu märkimisväärselt edestada. See muudab tegevuse keerukaks ja tähendab, et teatud hetkedel tuleb võtta suuri ja julgeid riske, võttes vahetevahel nägemust ka turu vastu.“