Venemaa tühjendab riiklikku investeerimisfondi

Ühtlasi tähendab see, et alates 2014. aastast on Venemaa kulutanud 87 miljardit dollarit riikliku reservfondi raha, et lappida eelarveauke. Aastaks 2017 peaks ühte fondi pandud raha olema täielikult ära kulunud. Teise fondi raha esialgu eelarvekulude katteks kasutada ei plaanita.

Järgneva kolme aasta jooksul peaks Venemaa kulutama veel kolmandiku investeerimisfondi rahast, et katta eelarvepuudujääki. Investeerimisfondi algne eesmärk oli katta riikliku pensionisüsteemi pikaaegne defitsiit.

Venemaa rahandusministri raport, kus on toodud võimalikud kulutuste ettepanekud, on esitatud juba valitsusele, ent välja pakutud ideed pole veel vastu võetud.

Venemaa eelarvedefitsiit on suurenenud seoses nafta hinna langusega 2014. aastast saadik. Samuti on riigi eelarvet räsinud Lääne sanktsioonid, mis pandi Venemaale seoses Ukraina sündmustega. Selle aasta esimeses pooles oli Venemaa eelarvedefitsiit 4,3% riiklikust kogutoodangust. Möödunud aasta sama aja näitajaks kujunes 2,6% ning 2014. aastal 0,5%.

Kui arvestada Venemaa praegust kulutuste taset, siis on selge, et 87 miljardi suurune reservfond saab otsa 2017. aasta paiku.

Asjaolu, et rahandusministeerium on lauale pannud ettepaneku võtta raha reservfondist, näitab, et ametnikud ei suuda leida muid rahastamisvahendeid ega kärpida piisavalt kulutusi.

Ebapopulaarsed valikud

Venemaa rahandusministeeriumi ametnikud on küll käinud välja kulude kärpimise viise, et riigile raha juurde saada. Need pole aga kuigi populaarseks osutunud, kuna kärped võivad olla poliitiliselt kahjulikud: Venemaal toimuvad septembris parlamendivalimised, presidendivalimised on teadupärast planeeritud 2018. aastasse.

Rahandusministeeriumi andmeil on reservfondis selle aasta lõpuks 15,27 miljardit dollarit. Millalgi järgmisel aastal, täpset aega pole märgitud, saab raha aga sootuks otsa.

Venemaa riiklikku investeerimisfondi, kus selle kuu alguses oli 73 miljardit dollarit, pole planeeritud kasutada eelarvepuudujääkide katmiseks.