Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna börs läheneb kõigi aegade tipule

Tallinna börs on viimastel aastatel reipalt tõusnud, aga selle saatus on avatud mujalt tulevatele tuultele.Foto: EPA

Tallinna börsi üldindeksit lahutab kõigi aegade tipust vaid 22 punkti ehk napp 2,2% – kohalikud investorid on rikkaks saanud.

Siinse börsi absoluutne tipp oli 2007. aasta 6. veebruaril, mil börsi käekäiku kajastav OMXT indeks kerkis 1043,29 punktile. Täna, aastaid hiljem kaupleb indeks 1020,83 punktil. Kui toona järgnes peadpööritavale tõusule sama järsk langus, siis LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi usub, et praegune tõus on fundamentaalsete näitajatega hästi põhjendatud.

Vallikivi sõnul on uute tippude taga kohalike börsifirmade tugevad majandustulemused ja väga madalad intressimäärad. Kuigi aktsiate hinnad on kiirelt kasvanud, siis seda on teinud ka ettevõtete kasumid ning ka dividendiväljamaksed.

„Kohalikud investorid on rikkamaks saanud ning raha otsib paremaid teenimisvõimalusi, kui seda pakub deposiit,“ selgitas ta. „Tallinna börs on eelkõige tänu tugevatele dividendiaktsiatele lähenemas uuele tipule. Lisaks on investorite tootluse ootus alanenud ning see tähendab aktsiahindade tõusu.“

Indeks ei näita suurt midagiRene Ilves, väikeinvestor
Indeksi numbriline väärtus iseenesest ei näita midagi. Loeb kontekst, indeksi arvutamise meetod, indeksi komponendid ja muu taoline. Need asjaolud on vahepeal oluliselt muutunud.
Näiteks on vahepeal indeksist lahkunud Eesti Telekom ja suurima osakaaluga aktsiaks on tõusnud Tallink.
Teine huvitav näide on Olympic, mis teenis eelmisel aastal ajaloo suurima kasumi, kuid aktsia on tipuga võrreldes 70% madalamal. Käesoleval aastal teenib ettevõte ilmselt veel suurema kasumi. Seega minu arvates ei näita indeks suurt midagi.

Lühiajaliselt võiks tõus jätkuda

Omaette küsimus on Vallikivi sõnul siiski see, kas keskpankade sekkumine ja rahatrükk ei ole loonud mitte liiga kunstlikku keskkonda ning mis juhtub siis, kui keskpankade toetus turgudele kaob. Kindlasti on keerukas muutuja Brexit, mille mõju turgudele on Vallikivi hinnangul kardetavasti alahinnatud.

Ta meenutas, et praegune tõus USA aktsiaturgudel ja uute tippude saavutamine on toimunud väga väikeste käivete juures ja väga lühikese ajaga, seega tasuks tema sõnul murelikult ka sinnapoole vaadata ning arvestada, et kohalik turg ei jää sealsest korrektsioonist mõjutamata. „Brexiti järgne turgude taastumise kiirus viitab aga sellele, et vähemalt lühiajaliselt võiks tõus veel jätkuda,“ jäi ta siiski optimistlikuks.

Käive jääb buumiaastale alla

Sarnaselt USA turgudega pole ka Tallinna börsi käive buumiaastatega ligilähedaseltki võrreldav. 2007. aasta jaanuaris ja veebruaris, mil börsiindeks üha tippe vallutas, tehti reguleeritud turul 30 520 aktsiatehingut ning aktsiatehingute käive oli rekordi naabrusse jäänud 31 kauplemispäeva jooksul üle 200,5 miljoni euro.

Tänavu juunis ja juulis, mil indeks läheneb taas tippudele, on viimase 31 kauplemispäeva jooksul tehtud reguleeritud turul 7811 aktsiatehingut ning aktsiatehingute käive on eilse seisuga olnud sel perioodil 19,97 miljonit eurot. Kui lisada selle ka võlakirjad, fondid ja alternatiivturul First North noteeritud aktsiad ja võlakirjad, siis on tehingute arv Tallinna börsi andmetel 7842 ja käive 20,34 miljonit eurot.

Sarnane pilt avaneb ka viimase poolaasta lõikes. Kui 2007. aasta algusest toona 21. juulini tehti kodubörsil pea 92 000 aktsiatehingut ning käive lähenes 900 miljonile eurole, siis tänavu samal perioodil on Tallinna börsil tehtud 28 802 aktsiatehingut ning käive on olnud 113,1 miljonit eurot.

Mida soovitada aga neile investoritele, kes tahaks samuti suurest börsitõusust osa saada, kuid raha pikaks ajaks aktsiatesse jätta ei tihka? „Üheaastase investeerimishorisondiga investorile soovitaksin hoiustada raha pangas,“ ütles Vallikivi. „Minu jaoks algab investeerimine alles kolmest aastast. Pikema ajahorisondiga investorile ühte konkreetset soovitust anda ei saa – iga investori profiil on erinev ning oma kodutöö tuleb igaühel ise teha.“

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.