Turgude meeleolud on viimasel pidevalt muutunud. Täna andsid keskpangad märku, et plaanivad oma stimuleerimist tagasi tõmmata ja see pani turud odavnema, kirjutab Bloomberg.
- New Yorgi börs Foto: Bloomberg
Võlakirjade ja aktsiate hinnad langesid ning valuutaturud olid volatiilsed. Euro hakkas päeva lõpus kallinema ja aktsiad sattusid surve alla, sest Bloomberg teatas, et Euroopa Keskpank hakkab tõenäoliselt oma rahatrükki järk-järguliselt vähendama. Ametnikud, kes soovisid jääda anonüümseks, ei välistanud võimalust, et varaostuprogrammi võidakse siiski veel pikendada. Praeguse seisuga peaks rahatrükk lõppema 2017. aasta märtsis.
„Turud on selgelt üllatunud,“ ütles Bank of Nova Scotia valuutastrateeg Eric Theoret. „Viimasel pressikonverentsil kardeti EKP sõnumit, sest nad on kõik oma relvad juba ära kasutanud.“
Investorid ja kauplejad jälgivad keskpankade teadaandeid pingsalt, et aru saada, kas stimuleerimist plaanitakse tagasi tõmmata või mitte. Täna teatas Richmondi Föderaalreservi juht Jeffrey Lacker, et rahapoliitika peaks olema karmim. Tema Clevelandi kolleeg Loretta Mester ütles, et USA majandus on intressimäärade tõusuks valmis.
Kullal kolme aasta suurim kukkumine
Standard & Poor’s 500 indeks odavnes 0,5 protsenti 2150 punktini. Dividendiaktsiad juhtisid langust ning kommunaal- ja telekomifirmade aktsiad langesid rohkem kui 1,6 protsenti.
„Me usume, et detsembris tõstetakse intresse,“ ütles investeerimisfirma Stifel, Nicolaus & Co rahahaldur Chad Morganlander. „See on järgnevate nädalate jooksul kõige kriitilisem teema.“
Kulla hind tegi täna aga kolme aasta suurima languse (3 protsenti) ja jõudis madalaima tasemeni alates juunist. Põhjuseks eelkõige see, et keskpangad plaanivad oma poliitikat karmistama hakata.
„See, mida Lacker ütles, ei mõju kullale sugugi hästi,“ ütles Long Leaf Trading Groupi strateeg Tim Evans. „Me oleme kulla jaoks jõudnud halba keskkonda, sest turud ootavad intressimäärade tõstmist ja märke kiiremast inflatsioonist ei ole.“
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.