Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi kroonil nõrkuse periood

    Eesti suurima ekspordituru valuuta on euro suhtes kõvasti nõrgenenud ning tuntavat kosumist ei pruugi tulla enne, kui Rootsi keskpank oma eksperimendi negatiivsete intressimääradega lõpetab.

    Praegu kaupleb Rootsi kroon euro suhtes umbes 9,7 krooni tasemel, olles viimastel nädalatel löönud ridamisi mõõnarekordeid. Aastal 2011 kauples kroon 8,3 krooni tasemel eurost. USA dollari suhtes kaupleb kroon praegu tasemel 8,9 krooni tasemel dollarist, võrreldes 6 krooniga aastal 2011.
    Selgelt tunnetavad krooni nõrkust välismaal reisivad või puhkavad või veebipoest kaupa ostvad rootslased, Rootsi ettevõtjate seas on nii kaotajaid kui võitjaid. Nõrk kroon aitab eksportida, kuid kui hulk komponente tuleb importida, nagu autotööstuses, pole krooni nõrkusest abi. 
    Keskpank stimuleerib tugevat majandust
    Üritades deflatsiooni tõrjuda ja inflatsioonile elu sisse saada on Rootsi keskpank käivitanud rea erakorralisi meetmeid, et vähendada krooni atraktiivsust – lasknud baasintressi määra algul nulli, siis miinusesse (praegu miinus 0,5%) ja käivitanud ka võlakirjade tugiostuprogrammi. Seda kõike olukorras, kus Rootsi majanduskonjunktuur on tugev. Tavaoludes selline seis lisastiimulit ei eeldaks.
    Keskpanga eesmärk on inflatsioon tagasi 2% lähistele tüürida, kuid alles läinud nädalal tuli jälle tagasilöök, kui inflatsioon ilmutas taas aeglustumise märke.
    Kui keskpanga sekkumist ei oleks, oleks krooni kurss tugevam, kuna Rootsi majanduskasvu tempo on suhteliselt tugev, kaubanduskonto ülejäägis ja riigi rahandus korras. OECD prognoosi järgi kasvab Rootsi SKP tuleval aastal ligi kaks korda kiiremini kui on 35 liikmesriigi keskmine. Teises kvartalis oli Rootsi SKP kasv 3,4%. Praegu on turu toimimine aga keskpankade tegevusest häiritud.
    Läinud nädalal ütles Rootsi finantsturgude minister Per Bolund, et Rootsi kroonist pagemine on Rootsi majanduskonjunktuuri tugevust arvestades juba liiga kaugele läinud. Kroon lõi läinud nädalal euro suhtes kuue aasta mõõnarekordi ning kauples USA dollari suhtes nõrgimal tasemel 2009. a märtsist, vahendas agentuur Bloomberg.
    „Mõnes mõttes on see (krooni nõrkus – toim.) üllatav, kuna Rootsi majanduskasv on nii tugev,“ ütles Per Bolund intervjuus Bloombergile. „Nii ei ole see päris loogiline.“
    Keskpanga juht Stefan Ingves aga selle üle ei muretse. Rahapoliitika jaoks ei ole krooni nõrkus miinus, ütles ta nädalapäevad tagasi. Isegi kui kroon nõrgenes ootusi petnud inflatsiooniraporti peale keskpanga oma prognoosidest madalamale tasemele.
    Rootslaste ostujõud nõrgem
    Krooni nõrkust ja keskpanga muretust on kommenteerinud mitmed analüütikud. Bloomberg tsiteerib Danske Banki ökonomisti Michael Grahni, kes pole sugugi veendunud taolise rahapoliitika mõistlikkuses. See teeb vaid rootslasi vaesemaks ja õõnestab nende ostujõudu.
    „Üks asi on, kui see kiirendab palgatõusu tempot,“ ütles ta, „Kuid üksnes krooni nõrkuse õigustamine ei tee muud, kui laastab meie ostujõudu. Küsimus on selles, kas taoline krooni „unarusse jätmine“ on ikka edukas viis, kuidas rahapoliitikat ajada.“
    Rootsi keskpanga juht möönis, et septembri inflatsioonitempo 0,9% hälbis eesmärgist oodatust enam, kuid samas ei vihjanud ta millegagi, kas keskpank sel neljapäeval toimuval kohtumisel oma prognoose muuta plaanib. Kehtiva prognoosi järgi eeldab keskpank inflatsiooni jõudmist 2% lähistele aasta lõpuks.
    Michael Grahn arvab, et krooni nõrkus ei taga keskpangale seatud eesmärgi saavutamist. Intressimäär on olnud miinuses läinud aasta veebruarist ning mitmed Rootsi pangad prognoosivad, et keskpangal tuleb ka võlakirjade tugiostuprogrammi pikendada veel tuleva aasta algusesse. Grahn ei usu, et keskpank praeguste hoobadega sihi saavutab. Kui nad inflatsioonisihist ei loobu, tuleb stiimulit lisada, arvab ta.
    Rootsi majanduslehe Dagens Industri küsitletud ökonomistid olid aga läinud nädalal seda meelt, et Rootsi keskpank ei peaks neljapäeval toimuval nõupidamisel praegu rahapoliitikas muutusi tegema.
    SEB panga pea valuutastrateegi Carl Hammeri hinnangul on Rootsi krooni õiglane väärtus kuskil 8,7 krooni tasemel eurost. Enne pööret võib aga kurss veel 10 euro tasemele lähemale liikuda.
    Täna kauples Rootsi kroon 9,73 krooni tasemel eurost. Üle 10 krooni piiri on kurss euro suhtes läinud vaid ühel korral, globaalse finantskriisi ajal 2009. aastal.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.