Trumpi ja Clintoni mõju turgudele on totaalselt erinev

Kumb võidab - Trump või Clinton?  Foto: EPA
Jaga lugu:

Halloween on läbi, aga investoritel seisab hirmus aeg alles ees. Eesti aja järgi kolmapäeval selgub järgmine Ameerika Ühendriikide president ning valimistulemusel on selge mõju aktsiaturgudele, võlakirjadele, valuutadele ja isegi toorainetele. Mis võib kolmapäeval ja pärast seda juhtuma hakata?

Teisipäeva õhtul peaks olema juba veidi selgem, kellest saab Ameerika Ühendriikide 45. president. Investorid hoiavad sel sündmusel pingsalt silma peal, sest maailma suurima majanduse juhi valimine võib väärtpaberiturge ja investeerimismaailma erakordselt palju mõjutada.

Peamisi kandidaate on kaks – demokraatide Hillary Clinton ja vabariiklaste Donald Trump. Räägime esmalt veidi Hillary Clintonist ja tema mõjust. Sarnaselt praeguse presidendi Barack Obamaga on Clinton demokraat ja see mängib olulist rolli.

Investorid kardavad kõige rohkem teadmatust, sest see tekitab ebakindlust ja ebakindlal ajal ei lähe aktsiatel hästi. Obama on ise öelnud ja Clinton seda kinnitanud, et ta jätkaks paljuski Obama poliitika elluviimist. Tõsi, tal oleks oma suund ja plaanid, kuid üldpilt oleks sama.

Clintoni puhul investorid teavad, mis tuleb, ja see rahustab neid. Clinton on rangemate regulatsioonide toetaja, mistõttu ei nähta teda nii ettevõtlussõbraliku kandidaadina kui Trumpi. Samas teeks Clintoni poliitika USA majandusele ja riigieelarvele vähem kahju, arvavad ökonomistid ja analüütikud.

Trump võib tuua 13% languse

Trumpi valimise mõju oleks palju suurem, seetõttu pole ka siin artiklis juttu mitte niivõrd Hillary Clintonist, vaid just Donald Trumpist. Tema on see suur x faktor, teadmata tegur, mida investorid kardavad. Trump on rääkinud protektsionismist, riikidevaheliste lepingute (nt NAFTA) tühistamisest ja sellest, et kohalikud ettevõtteid peavad oma kaupu tootma USAs (nt Apple ja iPhone).

Trump esitleb end USA valijatele kui kandidaati, kes toob muudatused. Clinton on status quo jätkumise kandidaat.

Osa inimesi, näiteks Silicon Valley üks kuulsamaid riskikapitaliste Peter Thiel, on arvamusel, et Trump saab suurtest ja olulistest asjadest paremini aru kui Clinton. Teised on mures, et Trumpi poliitikat pole võimalik ette näha.

Suurpanga Barclays strateegide meeskond leidis, et Trumpi võit võib lükata S&P 500 indeksi 11–13% langusesse. Kui Clinton võidab, ootaks indeksit tagasihoidlik 2–3% tõus.

Clinton on enamikus küsitlustes Trumpist ees, kuid investorid on suvisest Brexiti hääletusest õppust võtnud ja juba kaitsevad end üllatuste eest. Nii S&P 500 kui ka Stoxx Europe 600 olid reedehommikuse seisuga terve nädala langenud, dollar odavnes mitmendat päeva ja volatiilsus ehk nn hirmuindeks VIX rallis nädalaga üle 50%. Sellest võib järeldada, et investorid kindlustavad oma tagalat ja sel juhul ei tähendaks Trumpi võit automaatselt Barclaysi prognoositud 11-13% langust.

Kes võidab, kes kaotab?

Kui Trump tõepoolest võidab ja kolmapäeval kauplemiseks läheb, arvab enamik eksperte, et esmalt on aktsiaturul langus. Paljud investorid võivad otsustada kohe aktsiaid müüa ja esitada küsimusi hiljem. Sellele järgnevate nädalate jooksul teevad investorid otsuseid rohkem lähtuvalt sektorist, ettevõttest, turust, valuutast jne.

Goldman Sachs prognoosib, et kui Trump võidab, kukub Mehhiko peeso kuni 25%. Aktsiate poole pealt tasuks eemale hoida kindlustusfirmadest, sest vabariiklastel on hambus Obamacare. Taastuvenergiaettevõtted saaksid ka tõenäoliselt valusa hoobi, nii et hoidke alt, Tesla fännid.

Võitjad oleks energiasektori ettevõtted ja naftafirmad, kuna Trump tahab regulatsioone lõdvendada. Tervishoiu ja biotehnoloogia sektor lõikavad samuti kasu, kuna Clinton on ähvardanud rangema regulatsiooni ja ravimi hindade piirmääradega.

Nutikas oleks panustada kulla hinnale, kui Trump võidab. Ebakindlus üle maailma võib järsult suureneda ja siis pagevad investorid turvalistesse investeeringutesse nagu kuld. Kindlasti tasuks investoritel eemale hoida USA võlakirjadest, sest Trumpi käigud tooks kaasa tõenäoliselt inflatsiooni kiirenemise. Tema juhitav valitsus laenaks rohkem, kulutaks rohkem ja maksustaks vähem. Vabakaubanduse piiramine, mida Trump propageerib, tõstaks pikemas plaanis hindu ja oleks taas kahjulik võlakirjainvestoritele. Samuti mõjutaksid kõik need sammud dollarit ja tähendaks dollari odavnemist suuremate arenenud riikide valuutade vastu.

Trumpile ei meeldi Föderaalreservi juht Janet Yellen, keda ta on korduvalt sarjanud. Trump kui president saaks otsustada, kes on järgmine keskpanga juht – sel on aga suur mõju nii USA kui ka kogu maailma majandusele. Trumpi senine kriitika Föderaalreservi suhtes on olnud segane. Ta on väitnud, et intressimäärad on püsinud liiga madalal liiga kaua, kuid samas on hoiatanud nende tõstmise halva mõju eest. Nii et taas on raske arvata, mis täpselt võib sellest kõigest välja tulla.

Ähvardav majanduslangus

Keegi ei tea, mida Trump ette võtaks. Ta on lubanud asju paremaks teha, aga pole pakkunud selgeid lahendusi ega öelnud, kuidas. Seetõttu oleks tema esimesed 100 päeva ametis määrava tähtsusega, et saada vähegi aimu, milline ta presidendina oleks.

Ei maksa ka unustada, et ameeriklased valivad kongressiliikmeid (kokku 469 kohta on saadaval) ja president vajab temaga koos töötavat kongressi. Praegu on enamus vabariiklaste käes, kuid demokraatidel on hea võimalus see enda kasuks pöörata, sest senatis on saadaval olevast 34 kohast 24 vabariiklaste kaitsta.

Kõik see võib muutuda tähtsusetuks, kui emb-kumb kandidaat peaks osutuma lühiajaliseks ehk ühe ametiajaga presidendiks. Varsti algab USA majandusliku tõusu ja pullituru üheksas aasta. See on praeguseks läbi aegade teine kõige pikem pulliturg. Kuna keskmiselt on iga kaheksa aasta järel majanduslangus, siis tõenäosus ütleb, et järgmise presidendi ajal elab USA majandus ja aktsiaturg üle languse. Sellisel juhul oleks väike ime, kui ükskõik kumb kandidaat uuesti Valgesse Majja tagasi valitaks.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt