Itaalia värin sai läbi "kolme minutiga"

Pikemas vaates on mõju aga selgelt negatiivne.

Põgus langus turgude avanemise järel asendus üsna pea tõusuga, Stoxx Europe 600 indeks hüppas päeva hakul 1,4%, saades tõusuhoogu autotootjate ja kaevandusfirmade aktsiatelt. Ka Milano börs taastus algsest 2,1% suurusest langusest kiiresti.

„Brexiti järel kulus turgudel toibumiseks kolm päeva, Trumpiga kulus kolm tundi ja Itaaliaga kolm minutit,“ kommenteeris Bloombergile Saksa varahaldusfirma MPPM EK kauplemisosakonna juht Gillermo Hernandez Sampere.

Market Securitesi strateegi Stephane Ekolo arvates oli kätte jõudnud pigem soodne hetk turu ülereageerimisest odavaks läinud Itaalia aktsiate juurde ostmiseks.

Euro reageeris uudisele algselt 1,5% langusega, vajudes 20 kuu madalaimale tasemele, kuid oli lõunaks toibunud ja kerkis siis USA dollari suhtes kahe nädala kõrgeimale 1,0717 dollari tasemele. Traditsiooniliselt turvapaika pakkuva kulla hind langes 10 kuu madalaimale tasemele - investorite eelistus on hoopis USA dollar. USA keskpangalt oodatakse tuleval nädalal intressimäärade tõstmist.

Itaalia 10aastase tähtajaga võlakirjade tootlus kerkis 2,063%-le ja vahe Saksamaa võlakirjadega kärises suurimaks viimase kahe aasta jooksul, kuid kõik see on kaugel kriisiaastatel 2010-2012 nähtud tasemetest.

Turud olid „ei“ tulemuse juba arvesse võtnud ning lühiajalises vaates ei olnud kaalul suured riskid. Itaallased hääletasid siseriiklikus küsimuses, mitte nii põhjapaneva muudatuse üle nagu Euroopa Liidust välja astumine. Üleöö ei juhtu nüüd midagi.

Pill pika ilu peale

Pikemas vaates on Itaalia referendumi eiga aga kasvanud euro lagunemise oht. Seda põhjusel, et ühelt poolt ei võimalda populismi kasv edasi liikuda ja lõpule viia rahaliidu reforme, mis parandaks liidu käivitamisel kipakaks jäetud struktuuri. Teisalt oleksid Itaalia peaministri taotletud konstitutsiooniparandused lihtsamaks teinud Itaalia majanduse reformimist, mis on rahaliidu kammitsas ja ilma võimaluseta devalveerida aastaid paigal tammunud. SKP elaniku kohta on väiksem kui enne rahaliidu käivitamist, töötuse määr on üle 11% ja riigi võlg 133% SKPst.

Renzi järgmised sammud peale tööturu reforme nägid ette maksukärpeid, riiklike investeeringute suurendamist ning meetmeid korruptsiooni ohjeldamiseks ja avaliku sektori efektiivsuse tõstmiseks. „Renzi tõi õrna lootust, et Itaalia pöörab lõpuks oma majanduse reformimise teele, kuid need lootused on nüüd põrmustatud,“ nentis Nordea Banki globaalse fikseeritud turu strateeg Jan von Gerich kliendikirjas.

Dilemmad panganduses

Kõige lähem oht on praegu Itaalia finantssektoris. Kokku ligi 360 miljardi euro suuruse hapude laenude koorma all Itaalia pankade aktsiad olid esmaspäeval turgude avanedes ca 5% languses.

Suurimates raskustes suuruselt kolmanda panga Monte dei Paschi Di Siena aktsia kukkus üle 7%, et siis lõunaks kosuda ja kaubelda 0,8% miinuses. Itaalia nõrkade pankade kapitaliseerimise väljavaated on kasvanud poliitilise ebakindluse tõttu kahtluse all. Palju sõltub Euroopa Keskpangast – kas Frankfurdist antakse Monte dei Paschi rekapitaliseerimiseks ajapikendust. Kui ei, võib järgmine samm olla riigistamine ja kahju võlakirjaomanikele. Või tuleb euroalal teha poliitiline kompromiss ja värsketes pankade saneerimise reeglites järgi anda. Itaalias on pankade võlakirju ostnud paljud tavalised inimesed, kes pole õieti adunud oma investeeringu riski. Kui nad oma rahast ilma jäävad, süveneks euroskepsis veelgi.

„Ma ei usu, et referendumi tulemus tooks Itaalias tõsise kriisi,“ kommenteeris Bloombergile Societe Generale SA globaalsete investeeringute juht Alain Bokobza. „Kõige olulisem küsimus Itaalias praegu on, kas tulevad erakorralised valimised või ei.“ Populistliku Viie tärni liikumise toetus, kes tahab referendumit rahaliidus jätkamise üle, on üsna tasavägine Renzi vasaktsentristliku parteiga võrreldes.

Keskpangal keerulisem

Euroala suuruselt kolmandas majandusruumis tekkinud poliitilist ebakindlust ei saa arvestamata jätta ka Euroopa Keskpank, millelt oodatakse sel neljapäeval selgust, mis saab edasi euroala majanduse ergutamiseks käivitatud võlakirjade tugiostuprogrammist.

„Itaalia on käest lasknud suurepärase võimaluse reformida oma poliitilist süsteemi ja muuta avalikku sektorit efektiivsemaks,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Berenberg banki ökonomist Holger Schmieding. „Kasvanud ebakindlus suurendab tõenäosust, et Euroopa Keskpank teatab neljapäeval, et jätkab igas kuus 80 miljardi euro väärtuses varade ostmise programmi ka pärast 2017. aasta märtsi.“

Siiski oli enamus agentuuri Bloomberg (enne referendumit) küsitletud analüütikuid seda meelt, et tuleva aasta lõpus hakkab ka Euroopa Keskpank oma stiimulprogrammi koomale tõmbama. Seda võivad ohustada võimalikud „järeltõuked“ Itaaliast.

Positiivsema poole pealt näitas värskelt avaldatud tööstuse ja teenuste sektori ostujuhtide indeks euroalal novembris aasta kiireimat kasvu.

„Nõrgem euro näib kiirendavat ekspordist veetud tööstuse kasvu, kuid ka teenuste sektori ettevõtted kasvavad kiiremini, mis viitab ka siseturu nõudluse paranemisele,“ kommenteeris IHS Markets peaökonomist Chris Williamson. „Märgid stabiilse kasvu jätkumisest neljandas kvartalis ning inflatsioonilise surve suurenemisest ei takista Euroopa Keskpangal võlakirjade tugiostuprogrammi laiendamist,“ jätkas ta. Küll aga võib kasvu toibumise kiirusest sõltuda see, millal keskpank seda vaikselt lõpetama hakkab.