• Jaga lugu:

    Hoiatus: investeerimispetised otsivad ohvreid

    Finantsinspektsioon teatas, et Eestis pakuvad investeerimisteenuseid ettevõtted, millel puudub tegutsemisluba ja mis lubavad kiiret rikastumist.

    „Soodsate” investeerimisskeemide korral pakutakse võimalust paigutada oma raha väärtpaberitesse, vääriskividesse, virtuaalvääringusse, veinidesse jne. Üldjuhul kaasneb pakutavatesse instrumentidesse investeerimisega väga kõrge risk.
    Nii e-kirja, esitluste kui ka telefoni teel pakutavate ja tutvustatavate investeerimisskeemide usutavamaks muutmiseks on „investeerimisühingud“ loonud üsna sisukad ja korrektsed kodulehed. „Investeerimisühingu“ tutvustamine ei põhine enam üksnes telefonikõnel, vaid potentsiaalne ohver saab külastada ka nende kodulehte ja hankida sealt lisateavet.

    Eestis investeerimisteenuseid pakkuvad firmad peavad olema registreeritud, nende üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon. Turuosaliste nimekiri on Finantsinspektsiooni kodulehel.

    Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas investeerimisteenuseid pakkuv äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid leiab Finantsinspektsiooni kodulehelt.

    Skeemide usutavuse suurendamiseks kasutatakse ka registreeritud ja tegevusloaga investeerimisühingute (äri)nimedega indentseid või äravahetamiseni sarnaseid (äri)nimesid. Seetõttu ei pruugi pelgalt investeerimisühingu (äri)nime kontroll finantsjärelevalve asutuse veebilehelt anda täit kindlust, et tegemist on tõepoolest järelevalve alla kuuluva investeerimisühinguga.
    Seetõttu tuleks lisaks kontrollida ja võrrelda finantsjärelevalve asutuse veebilehel ja „investeerimisühingu“ kodulehel (või ka e-kirjades) avaldatud registreeringute või tegevusloa numbreid, kontaktandmeid (eelkõige telefoninumbreid ja e-posti aadresse), asukoha aadresse, kodulehe aadresse jne. Juhul, kui väidetava investeerimisühingu andmed erinevad finantsjärelevalve asutuse veebilehel avaldatust, võib olla tegemist pettusega.
    Samuti juhib finantsinspektsioon tähelepanu, et virtuaalsete vääringute valdkond on paljuski reguleerimata ning sellega seotud instrumentide üle finantsjärelevalve kontrolli ei tee.
    Tegemist on enamasti digirahaga, mille on välja andnud ja mida tavaliselt ka kontrollib mõni IT-arendaja, ning kõik riskid on jäetud selle teenuse tarbija kanda. Seda digiraha kasutab ja aktsepteerib teatud virtuaalne kogukond ning väljaspool kogukonda võib sel väärtus üldse puududa.
    Pane tähele: digirahaga seotud peamised riskid
    • Võib ilma jääda platvormi korraldaja või vahendaja tõttu;
    • Võidakse digirahakotist varastada;
    • Maksevahendina kasutades oled kaitseta;
    • Tehingute tegemise võimalust võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel, sh rahapesuks;
    • Väärtus võib kiiresti muutuda ja isegi nulliks kahaneda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Spaade ja hotellide avanemine aitas Tallinna Veel rohkem müügitulu teenida Kasum kerkis kordades
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.