Kimi Takura lõpetas 22aastasena kulleritöö ära, sest ta sattus kurnatuse tõttu kuuks ajaks haiglasse. Tal ei olnud tööd ning ta müüs oma kalliks saanud Jaguari auto maha, ostis kasutatud bussi, alustas ühemehe ettevõttega ja hakkas Jaapanis Taiwani turiste vedama, kirjutab Bloomberg.
- Heisei Enterprises buss. Foto: Heisei Enterprises/Facebook
Ta töötas järgmise aasta jooksul peaaegu iga päev. Ta viis turiste Tokyost Osakasse ja Kyotosse ning tutvustas neile erinevaid vaatamisväärsusi. Ühel hetkel pakkus üks reisikorraldaja talle laenu kolme uue bussi ostmiseks. Takura äri lõi õitsema ning ta sai peagi aru, et busse on veel rohkem vaja.
Jaapanis on mitmeid suuri ettevõtteid – näiteks
Toyota Motor ja
Sony –, aga ettevõtlusega tegelevaid inimesi on siiski võrdlemisi vähe. Takura valis riskantsema tee ning hakkas ettevõtjaks. Jaapanis on ainult üks neljandik väiksematest ettevõtetest tegutsenud vähem kui 10 aastat. Teistes arenenud riikides on selliseid ettevõtteid üle poole.
„Mulle meeldib sõitmine,“ ütles Takura, kes on praegu Heisei Enterprise Inci tegevjuht. Ta kukkus keskkoolist välja, sest tema isa ettevõte läks pankrotti ning ta pidi oma auto ostmiseks raha teenima hakkama.
Talle öeldi, et kui ta sõidab ringi, siis ta peaks vedama ka inimesi, kes on talle nõus selle eest maksma. „Minu arvates oli see väga hea idee,“ ütles Takura Bloombergile antud intervjuus. „Ma sain sõita ja samal ajal ka raha teenida.“
Ettevõte, mille Takura asutas 1992. aastal, omab praegu 400 bussi, mis sõidutavad turiste erinevate vaatamisväärsuste juurde. Firma pakub ka ööpäevast bussiteenust ning veab lapsi koolidesse. Heiseis broneeritakse 60 protsenti sõitudest internetis, konkurentide juures teeb seda vaid 30 protsenti klientidest, ütles Takura. Ettevõte on juba 20 aastat järjest kasumis olnud ja seal töötab kokku 800 inimest.
Enne pensioni börsile
Takura ei ole aga rahul ning ta püüdleb kõrgemale. Ta plaanib oma ettevõtte järgmise aasta detsembris Tokyo börsile viia. Aktsiaemissiooni (IPO) suuruseks plaanib ta 10 miljardit jeeni (87 miljonit dollarit). 51aastane Takura tahab, et ettevõte jätkaks tegevust ka pärast tema pensionile jäämist.
„Bussifirmad ei korralda tavaliselt IPOsid,“ ütles ta. „Aga meid nähakse kui IT-bussifirmat, sest me saame väga suure osa oma käibest interneti kaudu.“
Üks põhjus, miks Jaapanis on vähem idufirmasid, peitub riskikapitali vähesuses. Alustavatesse ettevõtetesse investeeritakse Jaapanis palju vähem kui OECD riikides keskmiselt. USAst ja Kanadast jääb Jaapan maha pika puuga.
Üks aasta pärast seda, mil Takura ettevõttega alustas, oli tal vaja rahastust, et ettevõtmist laiendada. Tal vedas – üks Taiwani reisiagentuuri omanik palus tal tuuride hulka suurendada, aga Takura ütles, et tal ei ole uute busside ostmiseks raha. Ta läks Taiwani agentuuri omanikuga rääkima ning tal paluti mõne päeva pärast tagasi tulla.
Kotitäis raha
„See mees pani lauale pruuni paberkoti, kus oli sees 20 miljonit jeeni. Ta ütles, et ’nüüd sa saad omale bussid osta’,“ seletas Takura. „Ma olin pahviks löödud.“
Heisei edu tagas osaliselt see, et ettevõte keskendus turistidele, kellel oli vähem raha. Ettevõtte VIP Liner teenus pakkus Tokyo-Osaka ja Tokyo-Kyoto reise 3000 jeeni eest. See on neli korda odavam kui sama vahemaad kiire rongiga sõita.
Takura ütles, et Jaapanis on siiski raske laieneda, sest ühiskonnas on mitmed probleemid. Uute juhtide palkamine on keeruline, sest rahvastik vaneneb ja väheneb. Jaapani bussijuhtide keskmine vanus on 48, aga kõigi tööstuste keskmine on 42, selgub Nihon Bus Associationi andmetest.
Selleks, et mõju leevendada, tõstis Takura bussjuhtide palka kahe aasta jooksul 15protsendi võrra. „Inimesed ikka ei tule,“ nentis ta.
Takura ütleb, et inimesed, kes tahavad ettevõtjaks hakata, peaksid järgima oma kirge. „Inimesed peaksid leidma midagi, mida neile meeldib teha,“ ütles ta. „Ma olen nüüd bussinohik. Nohikud teevad seda, mis neile meeldib. Siis ei tundu, et sa teed tööd.“
Seotud lood
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“