Sel aastal saab väärtpaberiturgudel näha tavalisest suuremat turbulentsi, mistõttu on pensionifondide peamine ülesanne kapitali kaitsmine, leiab LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.
- LHV Groupi suuraktsionär Andres Viisemann asub oma juhitavates pensionifondides investorite kapitali kaitsma. Foto: Andras Kralla
„See ei osutu lihtsaks, kuna kõige turvalisem investeering – valitsuse võlakirjad – toob garanteeritud väikese kaotuse,“ kirjutas Viisemann klientidele saadetud uudiskirjas. „Positiivse tootluse saamiseks tuleb mõistlikult riskida, kuid seejuures ei tohi minna liiga ahneks,“ lisas ta.
Viisemanni kinnitusel on viimasel ajal tegeletud rohkem kohalike investeerimisvõimaluste otsimise ja analüüsiga. „Sageli tuleb need võimalused ise luua – Eesti kapitaliturg väärib arendamist,“ oli ta veendunud. „Kui me oma kodumaale ise ei investeeri ja kohalikku majandusse ei usu, siis kuidas saaksime tekitada selle vastu huvi välisinvestorites?“
Tootlused vastasid riskitasemetele
LHV pensionifondide juhi sõnul järjestusid panga pensionifondide tootlused eelmisel aastal täpselt riskitaseme järgi. „Kõige väiksema riskiga, ainult valitsuse võlakirjadesse investeeriv pensionifond XS teenis klientidele aastaga 1,47 protsenti, samas kui kõige suurema riskiga fondi XL tootlus oli 4,24 protsenti,“ märkis Viisemann. Pensionifondide S, M ja L tootlus olid läinud aastal vastavalt 2,11, 3,24 ja 3,58 protsenti.
„Alustasime möödunud aastat väga ettevaatlikult,“ tõdes Viisemann. „Kui turud jaanuaris järsult langesid, kasutasime seda ära ja suurendasime aktsiariski,“ kirjeldas Viisemann tehtut. Tema sõnul asuti turgude taastudes fondide riskitaset taas alandama. Samuti viidi riskitase uuesti madalale enne Brexiti hääletust. „Kasvatasin märkimisväärselt raha ja deposiitide osakaalu pensionifondide portfellis, ka aasta teises pooles hoidsin väga madalat riskiprofiili,“ lõpetas Viisemann.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.