Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taani ja Soome võistlevad Nordea peakontori pärast

    Foto: Scanpix/Reuters

    Põhjala suurim pank Nordea on lubanud veel enne suurt suve ära öelda, kas läheb peakontori ärakolimiseks Rootsist ja kui läheb, siis kuhu.

    Kolima ajavad panka Rootsi pangandusreeglid – viimaseks tüliõunaks said maksed Rootsi pankade kriisihaldusfondi, mida Rootsi valitsus plaanis oluliselt tõsta. Nii Soome kui ka Taani loodavad Nordea peakontori enda juurde meelitada.
    Taani ettevõtlusminister Brian Mikkelsen ütles läinud nädala lõpus, et tahab Nordea panga peakontorit Taani, tuues eelisena esile Taani stabiilset ettevõtluskeskkonda.
    „Loomulikult on Taani teretulnud ettevõtted, kes panustavad majanduskasvu ja loovad töökohti,“ ütles ta agentuurile Bloomberg. „Nordea on selline ettevõte.“ Pank esindab tuhandeid töökohti meid huvitavas valdkonnas – finantssektoris ja fintech'i alal, ütles minister.
    Nädalavahetusel ütles Soome rahandusminister Petteri Orpo, et kokku on pandud töögrupp, mille eesmärk on veenda Nordead peakontorit hoopis Soome kolima. Kui Nordea peaks otsuse tegema Helsingi kasuks, oleks Põhjala ainsa globaalsel skaalal süsteemselt oluliseks pangaks hinnatud panga peakontor ühtlasi euroalal.
    „Ma usun, et Nordea jaoks oleks Soome kui pangandusliidu liige oma tegevuse jaoks suurepärane platvorm,“ ütles Orpo rahvusringhäälingule YLE. Orpo lubas samuti stabiilset ja prognoositavat eelarvepoliitikat.
    „Kui see õnnestub ja Nordea kolib peakontori Soome, oleks see oluline signaal, et meie poliitika on edukas,“ ütles Orpo. Ministri sõnul on Soomel tõsi taga ning töögrupp, kuhu kuuluvad nii rahandusministeeriumi kui keskpanga esindajad, kaalub teemat eri aspektidest.
    Rootsi loob reegleid juurde, Taani leevendab
    Rootsi riik tahab suurendada sissemakseid, mis pangad teevad kriisihaldusfondi puhuks, kui peaks tulema uus kriis ja pangad vajavad abi. Fondile ei ole aga kehtestatud mingit lage, kui suureks see võib paisuda. Nii on pangandusliit välja arvutanud, et aastaks 2032 paisuks fond 222 miljardile Rootsi kroonile (25 miljardit dollarit), mis on kümme korda suurem summa kui kogunenuks siis, kui Rootsi oleks järginud Euroopa Liidu pangandusliidu nõudeid.   
    Rootsi valitsus väidab, et vajab maksumaksjate kaitseks lisapuhvreid, kuna Rootsi finantssüsteem ületab neljakordselt riigi SKP. Kui Nordea peaks kolima Taani, tuleb regulaatoril vastutada pankade varade eest, mis ületavad riigi SKP rohkem kui viis korda. Soomes aitaks vastutuse koormat kanda euroala ühtne järelevalvemehhanism SSM.
    Põhjala riigid on viimastel aastatel regulatsioonides eri kursi võtnud. Kui Rootsis on pidevalt reegleid juurde loodud, siis Taanis on ettevõtlusminister Mikkelsen võtnud sihiks regulatsioone leevendada, kuna need on muutunud juba liiga koormavaks. Ta on mõista andnud, et Nordea ülekolimine mingeid muudatusi reeglites ei tooks. Taani opositsioonipoliitikud on siiski vähem entusiastlikud. Uuesti on üles tõstetud küsimus, kas Taanil poleks sellisel juhul parem kaaluda pangandusliiduga liitumist.
    „Nii suured pangad saavad valitsusi üksteise vastu välja mängida ja praegusel juhul nii ongi,“ ütles Bloombergile Taani opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide finantsküsimuste kõneisik Lisbeth Bech Poulsen. Pangandusliiduga liitumine võimaldaks tema sõnul sellised arengud välistada.
    Suvi toob selguse
    Nordea juhi Casper von Koskulli sõnul peaks peakontori paiknemine selguma suveks. Ta hoiatas, et pangal on kolimismõtetega tõsi taga, kui Rootsi valitsus ei tagane oma plaanidest, mis panganduse kulusid riigis tõstavad.
    Von Koskull ütleb, et Nordea kaalub nii Taani kui ka Soome võimalusi, kui peakontori kolimine peaks tõesti aktuaalseks muutuma.
    Otsuse lubab ta teha pragmaatilistel kaalutlustel. Rootsi valitsusele heidab Nordea ette ärikeskkonna pidevat muutumist, mis teeb äri ajamise raskeks.
    Rootsi finantsturgude minister Per Bolund ütles läinud nädalal, et valitsus kuulab ära kõigi osapoolte arvamused. Samas toonitas ta, et valitsuse eesmärk on luua piisavad puhvrid, mis kaitseksid Rootsi maksumaksjaid riigi suure finantssüsteemi võimalike probleemide eest.
    Kommenteerides väidet, et Rootsi on oma regulatsioonidega ehk liiga kaugele läinud, ütles Bolund, et võib-olla on asi lihtsalt selles, et teised Euroopa riigid on oma kriisihaldusfonde luues teinud liiga vähe ja mitte piisavalt. Minister lubas, et Rootsi valitsus esitab oma lõpliku ettepaneku kriisihaldusfondi kohta nii kiiresti kui võimalik.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.