OPECi maine löögi all

Analüütikud ja ökonomistid leiavad, et kuigi OPEC pikendab mai lõpus peetaval kohtumisel naftalepet, seisavad leppes osalejad pikemas plaanis siiski ristteel: kas jätkata nafta hinna tagaajamist või otsustada võidelda igaüks ise oma turuosa eest.

TS Lombardi vanemökonomist Konstantinos Venetis märkis, et lähitulevikus OPECi riikide jaoks naftaturgu silmas pidades midagi roosilist näha pole. “Järgmisel aastal on OPECi riigid nurka surutud: nad peavad valima hinna ja turuosa säilitamise vahel. Seda muidugi juhul, kui globaalne nõudlus väga kiiresti ei kasva,” kommenteeris Venetis, vahendab CNBC.

Seni on turud justkui vaikimisi kokku leppinud, et 25. mai kohtumise tulemusena lepingut pikendatakse, mistõttu ei tohiks see tulla kellelegi üllatavana. Praegu näib, et OPECil läheb ses osas üsna hästi: naftaleppes osalevad riigid, kellest osa ei kuulu organisatsiooni, peavad leppest kinni ning tootmismahud on tasapisi langenud.

Eriti tasub märkida Saudi Araabiat, keda peetakse organisatsiooni de facto liidriks, mistõttu on saudide otsused analüütikute jaoks eriti olulise tähendusega. Riigi kroonprints on teada andnud, et majandus tuleb hoolimata madalast nafta hinnast hästi toime ning aktiivselt tegeletakse majanduse mitmekesistamisega. See on pannud osasid analüütikuid arvama, et saudide kärpeplaan on pikaajalisem ning on nende jaoks kasulik vähemalt kahel põhjusel: oma riigi majandust muudetakse mitmekesisemaks, mille käigus toimub ka restruktureerimine, samas pitsitatakse madala hinnaga konkurente. Arvestama peab, et saudide ja kogu Lähis-Ida riikide jaoks on naftakaevandamine palju odavam kui näiteks USA tootjate jaoks.

Praegu kehtiva naftaleppe kohaselt peaksid leppele alla kirjutanud riigid, nende seas OPECisse mitte kuuluvatest riikidest ka Venemaa, kärpima tootmist kokku 1,8 miljoni barreli võrra päevas. See peaks aitama tõsta nafta hinda ning suurendama tootjate sissetulekuid.

OPECi peasekretär Mohammad Sanusi Barkindo viitas CNBCle antud intervjuudes, et praeguse naftaleppega on justkui kaalul ka OPECi maine ning usaldusväärsus. Alates 1. jaanuarist, mil naftalepe jõustus, on musta kulla hind tõusnud 19% võrra.

Siiski ei ole OPEC ning selle liikmed naftaturul ainsad tegijad. Pidevalt räägitakse ka USAst ning sealsetest tootjatest, kes on viimaste andmete kohaselt taas võimsalt investeerima hakanud. Bloomberg kirjutas sel nädalal, et USA naftatootjad suurendavad oma eelarvet võrreldes muu maailma naftatootjatega 10 korda kiiremini. Tõsi on, et isegi praeguses hinnavahemikus suudavad USA tootjad kasumit teenida, mistõttu pole probleeme ka investeeringute tegemisega.

Barclaysi analüütikud kirjutasid sel nädalal oma raportis, et Põhja-Ameerika naftatootjate eelarve kerkib sel aastal 32% ehk 84 miljardi dollari võrra. Rahvusvahelisi projekte silmas pidades on kasv aga vaid 3%. Wood Mackenzie arvutuste kohaselt peaksid kulutused tähendama seda, et Põhja-Ameerika naftatootjate päevane toodang kerkib sel aastal 800 000 barreli võrra. See omakorda moodustab 44% sellest mahust, mis OPECi leppe tulemusel on vähenenud.

“Kapitalikulutuste suurenemine üllatas meid väga,” kommenteeris Wood Mackenzie analüütik Roy Martin Bloombergile.

USA naftatoodang peaks sel aastal olema 9,31 miljonit barrelit päevas. Sealjuures on oluline märkida, et sel nädalal avaldatud prognoos on võrreldes eelmise kuu prognoosiga 1% võrra tõusnud. Järgmisel aastal peaks USA naftatoodang tõusma 9,96% võrra ning ka seda prognoosi on võrreldes varasemaga ülespoole korrigeeritud.