Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    LHV esimene veri: kaks klienti tegid pangale miljonikahju

    LHV juht Madis ToomsaluFoto: Andras Kralla

    Mullu Tallinna börsil debüteerinud ja ahnelt laenuportfelli kasvatav LHV Group tegi tänavu teises kvartalis esimese suurema laenude allahindluse, millest lõviosa põhjustasid kaks klienti. Investorid usuvad helget tulevikku.

    LHV avaldas esimese poolaasta majandustulemused, millest nähtub, et kasvasid nii kasum kui ka hoiuste ja laenude maht. Just viimane põhjustas ka kõige rohkem kõneainet. Nimelt kasvas grupi laenuportfell teises kvartalis 60 miljoni euro võrra 606 miljoni euroni, kusjuures enim kasvasid ettevõtluslaenud.
    Selle kõrval tegi firma ka IPO-järgse suurima laenude allahindluse, mille kulu oli II kvartalis 1,8 miljonit eurot (0,1 miljonit eurot I kvartalis). Seda mõjutasid enim panga kahe kliendi allahindlused summas 1,4 miljonit eurot.
    LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu möönis, et teises kvartalis oli tavapärasest suuremaid laenude allahindlusi. "Oleme tugevas krediiditsüklis ja eeldame selle püsimist. Sellest hoolimata ei välista ka kõige kindlam majanduskasv kliendiga seotud spetsiifilisi probleeme, mis võivad tulla sektori eripäradest, juhtimisvigadest või liigse riski võtmisest. Allahindlused on laenutegevuse osa ja ehkki üksiku kliendi puhul on eesmärk kahjusid vältida, ei ole see alati võimalik. Kõikide krediidiportfellide üleselt pole see isegi optimaalne," ütles Toomsalu.
    Panga juht rõhutas, et laenude allahindlus pole lõplik krediidikahju, vaid pigem "konservatiivne lähenemine, hindamaks kliendi tuleviku maksevõimet ja tagatisi".
    "Oluline on märkida, et kogu LHV mittetöötav laenuportfell on täies ulatuses kaetud allahindlustega. Selle näitaja järgi on LHV üks Eesti konservatiivsemaid panku. Meie eelarve mõttes olid allahindlused ootuspärased, oleme veebruaris avaldatud finantsplaani kohaselt prognoosinud krediidikahjusid ka ülejäänud aastaks,“ selgitas Toomsalu.
    Investorid nõustuvad
    Relto Capitali juht ja LHV aktsionär Lauri Meidla hinnangul on LHV vaikimissätted - kas anda laenu, kellele ja mis tingimustel - ülihästi paigas. "Laenukahjum suurusjärgus 1,8 miljonit on kahe nädala pärast unustatud ja kõiki huvitab uuesti äriaktiivsus. Laenukahjumid on praegu pseudoteema," arvas Meidla. "Üle 10 protsendi suurune laenukasv teises kvartalis on imetlusväärne. LHV settingutega laenukasv on asi, mis võtab isegi start-up'id jalust nõrgaks."

    Laenukahjum on pseudoteema

    LHV default settingud tunduvad ülihästi paigas - kas anda laenu, kellele ja mis tingimustel. Laenukahjum suurusjärgus 1,8 miljonit on kahe nädala pärast unustatud ja kõiki huvitab uuesti äriaktiivsus. Laenukahjum on pseudoteema. Üle 10 protsendi suurune laenukasv teises kvartalis on imetlusväärne. LHV settingutega laenukasv on asi, mis võtab isegi start-up'id jalust nõrgaks.

    Uus tase ka hoiustel
    Tugev kasv on ka konsolideeritud hoiustel, mis kasvasid esimest korda üle miljardi euro. "Peamiselt sisaldab see finantstehnoloogia ettevõtteid, kelle teenindamine on LHV uus strateegiline ärisuund," ütles Toomsalu. LHV teise kvartali puhaskasum oli 4,9 miljonit, emaettevõtte aktsionäride osa sellest 4,4 miljonit eurot. Grupi kasum jäi aga 0,2 miljoni euroga möödunud kvartalile alla.
    LHV aktsionär Kuno Liblik, kes investeerib Fina Investeeringud OÜ kaudu, jääb LHV esimese poolaasta tulemustega rahule. "Panga juures meeldib see, et otsitakse ja viiakse ellu lahendusi klientide elu lihtsustamiseks ja kaasajastamiseks," ütles Liblik ja lisas, et klientide ja hoiuste kasv räägib panga eest. Panga klientide arv kasvas kvartaliga 5000 võrra ning LHV Groupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli teises kvartalis 16,4%
    Grupp teenis esimesel poolaastal 9,9 miljonit eurot puhaskasumit, kusjuures emaettevõttte aktsionäride osaks kujunes sellest 8,9 miljonit eurot. Kõige enam teenis sellest pank – 7,6 miljonit eurot, varahaldus 2,3 miljonit ja Leedu äriüksus 0,5 miljonit eurot. Esimese poolaasta kasum oli 1,6 miljoni euro võrra möödunudaastasest suurem.

    Sellest hoolimata ei välista ka kõige tugevam majanduskasv kliendiga seotud spetsiifilisi probleeme, mis võivad tuleneda sektori eripäradest, juhtimisvigadest või liigse riski võtmisest.

    Madis Toomsalu,
    LHV Groupi juhataja
    Pensioniraha liigub Eestisse
    LHV juhitud fondide maht kasvas kvartaliga 14 miljoni euro võrra 1 miljardi 35 miljoni euroni. Toomsalu sõnul tegid LHV pensionifondid esimesel poolaastal 100 miljoni euro väärtuses Eestiga seotud investeerimisotsuseid.
    "Kuna väärtpaberihinnad rahvusvahelistel börsidel on kõrged ja Tallinna börsi kauplemismahud tagasihoidlikud, oleme asunud ise kohalikku kapitaliturgu arendama ning otsima uusi investeerimisvõimalusi. LHV pensionifondide eesmärk on aidata kohalikel ettevõtetel kasvada ja seejuures loodame teenida kasvust pensionifondide klientidele tulu," selgitas Toomsalu.
    Nii teatas LHV juunis, et tema pensionifondid märkisid 48,5 miljoni euro eest Riigi Kinnisvara ASi kümneaastase tähtajaga võlakirjaemissooni. Aprillis rahastas LHV pank ja pensionifondid aga riikliku lennukompanii Nordica kahe lennuki ostu 25 miljoni euroga. Lisaks finantseerisid pensionifondid Auto24 ja Kuldse Börsi portaalide ostu ning ka teisest poolaastast on Toomsalu sõnul sarnaseid otsuseid oodata.
    Ka investoritele on see käik silma jäänud. "Märkimata ei saa jätta pensionivarade kodumaale investeerimist - raha jääb n-ö perekonda," ütles Liblik. Selles valguses leidis investor, et aktsia hinda kui sellist tema praegu niiväga ei vaatakski. "Kaubeldavaid aktsiaid on vähe ja neid ei raatsita ära anda, defitsiitne kaup," ütles Liblik.
    Aasta teises pooles prognoosib Madis Toomsalu positiivseid arenguid, mida toetab ka Eesti paranev majanduskeskkond. "Krediiditurg püsib tugev, iseloomustavateks näitajateks on turu laenumahtude kasv ning madal võlgnevuste tase. Samas on märke krediidi kõrgemast hinnastamisest ning võlgadega seotud ettevõtete arvu kasvust,“ ütles Toomsalu.

    Aktsial on veel tõusuruumi

    Mulle on LHV puhul silma jäänud, et nad suudavad hästi tulevikku näha ja nende plaanid on alati korda läinud hämmastavalt suure täpsusega. Ei rohkem ega vähem, vaid nii nagu lubatud. Kunagi LHVsse investeerides mõtlesin, et prognoosid on ehk veidi roosilised ja mine tea, kas tegemist pole uue idufirmaga, kes tahab olla pank. Aga kõik on läinud nii nagu plaanitud, ja see näitab, et panga tegijad on kogenud, asjatundlikud ja usaldusväärsed.

    Mis aga aktsia hinda puutub, siis minu arvates väikeettevõttele iseloomulikult ei peegelda see veel kogu nende potentsiaali. Väikepangal on võimaik kiiremini kasvada ja seda näitab ka aktsia hinna liikumine. Kui ei juhtu suuremat jama või äpardust, mis aktsia hinna aastaks kinni külmutaks, siis on siin kasvamisruumi veel küll.

    Aktsial on kasvuruumi
    Eile kauples LHV aktsia 10,3 euro peal ja oli napilt 1,9 protsendiga languses. Swedbank näeb LHV hinnasihina 9,8 eurot.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.