Mait Kraun • 6. august 2017
Jaga lugu:

Singer: passiivne investeerimine võib kapitalismile mõjuda laastavalt

New Yorgi börs  Foto: EPA

Miljardärist investor Paul Singer hoiatas, et aina populaarsemaks muutuv passiivne investeerimine mõjub kapitalismile väga kehvasti, vahendab Bloomberg.

"Pasiivne investeerimine ähvardab kapitalismi alla neelata" kirjutas Singer oma investeerimisfirma teise kvartali kirjas, mis saadeti klientidele 27. juulil. "Algselt võis see olla väga kaval idee, aga tänaseks on passiivne investeerimine muutunud suureks plekiks, mis mõjub kasvule ja konsensusele üles ehitatud vabaturumajandusele laastavalt."

2017. aasta esimesel poolaastal voolas aktiivsetest fondidest passiivsetesse fondidesse 500 miljardit dollarit. Elliott Management Corpi asutaja ütles, et pasiivsed strateegiad, mis paigutavad raha indeksfondidesse, ei ole tegelikult "investeerimine" ning indeksfondide juhtidel ei ole ajendit börsifirmade juhtkondi survestada, et need olukorda paremaks muudaks ning aktsionäridele väärtust juurde looks.

Elliott, mille suurim riskifond kontrollib 33 miljardit dollarit, on populaarne eelkõige oma tuntud aktivistide ja hädas börsifirmadele panustamise poolest.

"Passiivses investeerimise maailmas on väikestel aktsionäridel väga vähe hääleõigust või puudub see sootuks. Suurematel aktsionäridel ei ole aga oma nahka mängus. Muidugi kui rahahaldur jääb indeksile 0,05 protsendiga alla, siis helistatakse lihtsalt haldurile ja karjutakse tema peale," kirjutas Singer kirjas. "On võimalik, et passiivne investeerimine ja selle näiline stabiilsus on jätkusuutmatu habras."

Singeri Elliott Associates fond tõusis teises kvartalis vaid 0,4 protsenti, selle aasta tootlus ulatub 3,5 protsendini. Fond teenis raskustesse sattunud aktsiatele panustades raha, aga toorainete ning portfelli riskimaandusega seotud varadega oldi miinuses.

Singer ütles, et fond püüab navigeerida "kaardistamata vetes" – taolise olukorra on tekitanud ülilõtv rahapoliitika. Kirjas kirjutati, et optimism majanduse osas aitab turgudel tõusta, aga tõenäoliselt on keskpankurite roll palju suurem.

Aktsia- ja võlakirjade hinnad võivad peagi liikuda eri suundades, seda juhul, kui majanduskasv hakkab inflatsiooni tekitama, mis muudaks praegused võlakirjade tootlused investorite jaoks ebaatraktiivseks. Majanduskasv ja inflatsioon võivad tõusta käsikäes, kui intressimäärade tõusu nähakse kui kindlustunde suurenemist.

"Föderaalreservil (ja teistel suurematel keskpankadel) on ilmaselge tahe vältida aktsiaturgude langust. See võib olla peamine põhjus, miks investorid on nõus ostma ja hoidma aktsiaid praeguste suhteliselt kõrgete hinnatasemete juures," kirjutati kirjas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum