Kuhu kadus Olympicu kuld?

2011. aasta lõpus kirjutas Äripäev, et Olympicu kinnitusel on börsiettevõte paigutanud investeerimiskulda ligikaudu 6-8 miljonit eurot. Olympicu suuromaniku Armin Karu hinnangul oli toona tegu aktsionäridele kasuliku tehinguga.

Meenutame: ülemaailmne finantskriis pani kulla kallinema ning metalli hind tõusis 2009. aasta ligikaudu 755 dollari tasemelt 2011. aasta lõpuks napilt 1755 dollarile. Tänaseks on hind koleda kolinaga alla tulnud ning kullaunts maksab praegu pisut alla 1280 dollari.

Äripäev arvutas 2011. aastal välja, et Olympicul peaks olema ligikaudu 200 kilo kulda. See pani kasiinoäri ühele pulgale Eesti Panga ja Tavidi kullakogustega. Mis neist kullamägedest aga edasi sai?

Bilanssi uurides selgub, et 2012. aasta aruandes on kontsern teatanud, et investeeringud kulda on jätkuvalt olemas. Kui võimsa positsiooniga tegu, annab aimu järgmine lause bilansis: "Investeerimiskulla osaku turuväärtuse võimalik kasv 10% võrra suurendaks kasumit ja omakapitali 1 082 tuhande euro võrra; turuväärtuse võimalik langus 10% võrra vähendaks kasumit ja omakapitali 1 082 tuhande euro võrra.“

2012. aasta kolmanda kvartali tulemuste kohta kirjutas Äripäev, et neid aitaski Olympicul parandada kulla hinna tõus.

2013. aasta bilansist leiab aga märkuse, et möödunud aasta lõpus hinnati ümber investeerimiskulla osakud ning enam kontsernil kulda pole.

Nüüd on jätkuvalt Eesti suurimad kullaomanikud Eesti Pank ja Tavid. Tavid märkis, et koos tütarfirmadega on tal kokku ligi 550 kilo kulda. Eesti Pank on aastaaruandes välja toonud, et kulda on tal investeerimispositsioonina 9 miljoni euro väärtuses ning kokku oli aasta lõpu seisuga pangal kulda 256 kilo.

OEG käest ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada, kuid võib oletada, et ettevõte müüs kulla siis, kui hind langusele pöördus.