• Jaga lugu:

    Kuhu kadus Olympicu kuld?

    Olympic panustas pool kümnendit tagasi investeerimiskulda nii võimsalt, et pakkus konkurentsi lausa Eesti Pangale ja Tavidile. Tänaseks on kuld bilansist haihtunud.

    2011. aasta lõpus kirjutas Äripäev, et Olympicu kinnitusel on börsiettevõte paigutanud investeerimiskulda ligikaudu 6-8 miljonit eurot. Olympicu suuromaniku Armin Karu hinnangul oli toona tegu aktsionäridele kasuliku tehinguga.
    Osa 2011. aasta Äripäeva kaaneloost OEG kulla kohta.Foto: Äripäev
    Meenutame: ülemaailmne finantskriis pani kulla kallinema ning metalli hind tõusis 2009. aasta ligikaudu 755 dollari tasemelt 2011. aasta lõpuks napilt 1755 dollarile. Tänaseks on hind koleda kolinaga alla tulnud ning kullaunts maksab praegu pisut alla 1280 dollari.
    Äripäev arvutas 2011. aastal välja, et Olympicul peaks olema ligikaudu 200 kilo kulda. See pani kasiinoäri ühele pulgale Eesti Panga ja Tavidi kullakogustega. Mis neist kullamägedest aga edasi sai?
    Bilanssi uurides selgub, et 2012. aasta aruandes on kontsern teatanud, et investeeringud kulda on jätkuvalt olemas. Kui võimsa positsiooniga tegu, annab aimu järgmine lause bilansis: "Investeerimiskulla osaku turuväärtuse võimalik kasv 10% võrra suurendaks kasumit ja omakapitali 1 082 tuhande euro võrra; turuväärtuse võimalik langus 10% võrra vähendaks kasumit ja omakapitali 1 082 tuhande euro võrra.“
    2012. aasta kolmanda kvartali tulemuste kohta kirjutas Äripäev, et neid aitaski Olympicul parandada kulla hinna tõus.
    2013. aasta bilansist leiab aga märkuse, et möödunud aasta lõpus hinnati ümber investeerimiskulla osakud ning enam kontsernil kulda pole.
    Nüüd on jätkuvalt Eesti suurimad kullaomanikud Eesti Pank ja Tavid. Tavid märkis, et koos tütarfirmadega on tal kokku ligi 550 kilo kulda. Eesti Pank on aastaaruandes välja toonud, et kulda on tal investeerimispositsioonina 9 miljoni euro väärtuses ning kokku oli aasta lõpu seisuga pangal kulda 256 kilo.
    OEG käest ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada, kuid võib oletada, et ettevõte müüs kulla siis, kui hind langusele pöördus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.