Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu panna lapse raha?

    Investor Toomasele kirjutas Kadri, kes uuris, kuidas oleks kõige õigem lapsele raha koguda ja seda kasvatada.

    “Olen kolm aastat säästnud lapsele raha, teinud tavalise hoiuse ja pannud sinna lastetoetuse ja kogu nutsu, mis talle esimestel aastatel kingitud on. Seda summat sööb muidugi inflatsioon, aga olen lootnud, et mõtlen välja, kuidas see raha kasvama panna,” kirjutas Kadri.
    Kuigi pank pakkus talle välja spetsiaalse koolifondi, siis sellele mõttele tõmbasid kriipsu peale võrdlemisi suured teenustasud. “Nüüd siis järgmisest aastast hakkab riik hoiuste intresse ka veel maksustama. Praegu on mul tunne, et põhimõtteliselt võib raha kohe põlema panna, sest kui hoiad sukasääres, sööb inflatsioon või halvemal juhul hiired. Kui teed pangaga koos mingi spetshoiuse, küsivad nad liiga palju varahaldustasu. Ja ükskõik, mida teed – “vasakpööre” võtab ikkagi raha ära,” kurtis Kadri.

    Hoiustamisel peab pank kinni, deklareerib ja tasub tulumaksu mis tahes hoiuse intressilt, olgu nii nõudmiseni kui tähtajaline hoius, tingimusel, et tegu on eraisikust Eesti maksuresidendiga, kellele makstav intress ei laeku investeerimiskontole. Klient peab panka teavitama, milline tema kontodest on investeerimiskonto.

    Süsteem on kassapõhine: pole vahet, millal hoiuleping on sõlmitud või mis perioodi eest intress teenitakse, kui laekumine/makse on 2018. aastal, peab pank seal teatud tingimustel, nagu ülal kirjeldatud, tulumaksu kinni. LHV pakub võimalust hoiuse intress saada kätte perioodi alguses (selle aasta sees), kuid sellisel juhul on intressimäär 0,2% aastas võrrelduna tavapärase 0,3%-ga.

    Sander Pikkel, LHV maakler

    Kingi raha, mitte aktsiaid
    Samamoodi mõtlevad tõenäoliselt paljud lapsevanemad ning seadusemuudatused teevad olukorra veelgi keerukamaks. Maksude poole pealt vaadatuna on paar nippi, mida lapsevanem ära kasutada võiks.
    “Eesti maksusüsteem ei soodusta väärtpaberite kinkimist, vaid raha kinkimist. Sellest põhierinevusest alustades on mõistlikum, kui vanemad kannavad lapsele üle raha ning investeeringud on lapse enda nimel. Näiteks kui vanem kannab lapsele üle 1000 euro eest ostetud väärtpaberiportfelli ja laps müüb selle 1100 euro eest, siis ta maksab tulumaksu 1100 eurolt. Kui laps ostaks kingitud raha eest ise väärtpabereid, tuleks tulumaksu tasuda 100 eurolt,“ selgitas Eesti Ernest&Youngi juht ja maksuekspert Ranno Tingas.
    Küll soovitab Tingas investeerimisobjekti valikul esmalt hinnata riske ja kaaluda soovitud tootlust ning vaadata maksuerisusi alles teises järjekorras.
    “Kuna eeldatavasti lapsel pole maksustatavat tulu, siis ei anna talle midagi pensioni III samba sissemaksed. Muus osas on lapsel samad maksunduslikud võimalused ja kohustused nagu täiskasvanul. Lapsel on õigus kasutada investeerimiskontot ja nii vältida tulude, näiteks intresside ja väärtpaberitulude, kohest maksustamist. Suuremate varade puhul võib ka kaaluda varade haldamist läbi äriühingu, mille omanikeringi võib laps ise kuuluda, või antakse see äriühing talle üle täisealiseks saamisel,“ rääkis Tingas võimalustest.
    Et lapsest ei saaks tankist
    Kuigi järgmisel aastal on kuni 6000eurone tulu maksuvaba, siis tuleb Tingase sõnul arvestada sellega, et lapse eest peab tuludeklaratsiooni esitama lapsevanem.
    „Siiski ei saa vanem oma lapse kontot kuritarvitada, vaid peab arvestama, et maksuamet võib lapse konto kaudu vanema tehtud tehingud omistada lapsevanemale. Seega võib vanem anda lapsele raha ja seda investeerida, kuid see ei peaks muutuma lapse nimel oma investeeringute tegemiseks ja lapse kasutamiseks tankistina. Arvestada tuleks ka sellega, et lapse ja vanema või mitme lapse väärtpaberiportfellide kahjumeid ja kasumeid ei saa tasaarveldada ja siin tuleb iga maksumaksjat eraldi vaadata,“ rääkis Tingas.
    Samuti tuleb arvestada seaduslike piirangutega, mis on lapsevanemal alaealise lapse vara kasutamisele seatud.
    Hoius
    Swedbanki investeerimise valdkonnajuhi Katrin Kalmeti sõnul on mõistlik valida lapsele raha kogumiseks hoius juhul, kui iga kuu säästetakse väiksemaid summasid või kui kogumisperiood on alla viie aasta. „Ehkki turvaline, on hoiuse miinuseks madal intress, mis ei paku pikaajaliselt piisavat kaitset inflatsiooni eest. Oluline on teada, et hoiusega ei kaasne kulusid ja hooldustasusid ning hoiustajate raha on kaitstud riikliku garantiiga,“ rääkis Kalmet.
    LHV maakleri Sander Pikkeli sõnul riik tähtajalist hoiust ei poolda. "Aastaks hoiustades on praegu intress 0,3%. Kuna järgmisest aastast võtab tulumaks sealt veel 20% ära ja inflatsioonist paremat tootlust lähiajal oodata pole, siis ei soovita kasutada pikaajaliselt,“ ütles Pikkel.
    Kindlustusleping
    Lapsevanem saab valida ka n-ö kindlustuslepingu, kus on ühendatud nii säästmine kui ka elukindlustus – kindlustusvõtja surma korral tasub kindlustusandja lepingusse kokkulepitud kindlustusmakseid kuni lepingu lõpuni.
    Kalmet ütles, et Swedbankil on selleks niinimetatud koolifond - aga siin tuleb arvestada, et kindlustuskaitse tasu on 2,5% kuumaksest, garantiitasu aastane määr 0,2 protsenti garantiiväärtusest ning lepingu haldustasu aastane määr 1,25 protsenti kogureservi väärtusest. On lapsel tunnistusel head hinded, siis saab haldustasus soodustust. Samuti tuleb arvestada, et tegu on investeerimisriskiga – kui alusvara langeb, siis langeb ka portfelli väärtus.

    Katrin Kalmet, Swedbanki investeerimise valdkonnajuht, soovitab enne otsuse tegemist mõelda läbi järgmised punktid:

    Kas soovin paigutada korraga suurema summa või teha regulaarseid väiksemaid makseid? Pere eelarve analüüs aitab otsustada, kui palju majanduslik olukord säästa võimaldab ning annab selgust, kas mõistlikum on eelistada regulaarset maksegraafikut või ühekordseid suuremaid sissemakseid.

    Milline on raha kogumise periood ja eeldatav kasutamise tähtaeg?

    Missugust riski olete valmis võtma: kas soovite garanteeritud tootlust või olete suurema kasumi nimel valmis ka kaotuseks? Soovituslikku riskitaset aitavad hinnata riskiküsitlused ja professionaalne investeerimisnõustaja pangas.

    Kas ja kui palju soovite ise oma investeeringute haldamises osaleda? Kas Teil on selleks teadmised ja kogemused või vajate abi?

    Kasvukonto vs aktsiad
    Osad pangad pakuvad ka kasvukontot – LHVs esimesel aastal haldustasu pole ja seejärel on 0,05% portfelli mahust kuus + käibemaks (min 1 euro + km). Ostutehingu tasu 1% summast, müügi teenustasu 11 eurot + 0.3% tehingu mahust.
    SEB pakub kasvuportfelli Juunior, aga siin tuleb arvestada sellega, et investeerida saab ainult SEB enda fondidesse ja fondi halduskulud on ka suuremad.
    Kuid ka aktsiatesse ja väärtpaberitesse investeerimine on hea kodutöö korral hea lahendus. Kindlasti tuleb võrrelda erinevate finantsasutuste hinnakirja ja teenustasusid. „Olles ise kahe lapse isa, soovitaksin lastele investeerimisega alustada võimalikult vara. Eeldades, et enne nende täisealiseks saamist raha vaja ei lähe, on neil aega ligikaudu kaks majandustsüklit, et oma raha kasvatada. Kui kohe suuremat summat investeerida ei ole, võib teha seda näiteks iga kuu. Pidevalt investeerides hajutatakse riski osta tipust, sest hindade languse korral muutub keskmine soetushind madalamaks ja tõusu korral on portfell varem plussis kui ebaõnnestunud ajastusega ühekordset ostu tehes,“ rääkis Pikkel.
    Kindel siht silme ette
    SEB kogumis-ja investeerimistoodete arendusjuht Kai Kutsar rõhutas, et investeerimiseks valitavad kontod on seotud erinevate õigustega. Näiteks SEB ise pakub nelja kontovarianti, millega lastele raha koguda. Kahe puhul neist saab raha välja võtta vaid kohtu loal ning ühe puhul on tarvis kohtu luba ka investeeringute tegemisel. Kui tehinguid teha lapsele lapsevanema enda väärtpaberikonto kaudu, siis on miinuseks jällegi see, et raha üleandmisel on maksustamine lapsele ebasoodsam.
    Aktsiate ostmisel soovitab Sander Pikkel aga silmas pidada tehingute summasid, et teenustasud liigselt portfelli koormama ei hakkaks. „Balti turul oleks teenustasude poolest optimaalne tehinguid teha vähemalt 375 euro eest korraga. Sellisel juhul on teenustasu täpselt 1%. Väljaspool Baltikumi oleks samas näites optimaalne tehingumaht vähemalt 1575 eurot,“ ütles Sander Pikkel.
    Samuti võiksid lapsevanemad välja arvutada summa, mis kogumisperioodi lõpus kontolt vastu vaatama peaks. „See hoiab sihti silme eest ning sunnib pingutama. Vajadusel saavad ka näiteks vanavanemad abikäe anda. Selleks võib kasutada minuraha.ee lehel olevat investeeringute kalkulaatorit, et välja arvutada, kui palju peaks iga kuu raha kõrvale panema, et eesmärk täituks. Oodatud tootluse puhul võiks arvestada, et aktsiaturgude ajalooline keskmine tootlus on olnud vahemikus 6–10% ja võlakirjadel 4–8% aastas. Kindlasti ei tohi unustada lapse kaasamist investeeringute jälgimisse ning otsuste tegemisse. Nii on võimalik talle maast madalast tekitada huvi rahaasjade ja investeerimise vastu,“ rääkis Pikkel.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.