• Jaga lugu:

    Ossinovski Tallinna Vee kohtuotsusest: see pole aus ja õiglane

    Ärimees Oleg Ossinovski.Foto: Andras Kralla

    Tallinna Vee investor Oleg Ossinovski kommenteeris Delovõje Vedomostile tänast riigikohtu otsust Tallinna Vee ja konkurentsiameti vaidluse kohta.

    Mida te arvate tänasest otsusest?
    Aga ma ei tea, mis otsus siis oli?
    Põhimõtteliselt otsustas riigikohus, et 2001. aastal linnaga sõlmitud erastamislepingus kokku lepitud tariifid ei kehti.
    Ma suhtun sellisesse otsusesse negatiivselt. Tegemist on ju investori petetud ootustega. Ei saa lepingu täitmise ajal hakata reegleid muutma. Kui kirjutati alla leping (ükskõik mis tingimustel), siis linn, riik või ka suvaline ettevõtja peab neid tingimusi täitma.
    See pole lihtsalt hea toon, vaid äri põhiprintsiip. Kui annad sõna – isegi kui eksid -, siis pea seda. Aga mitte nii, et saad seda murda seaduse muutumise ettekäändel, nagu praegusel juhul. Minu arust on see ebaaus ja ebaõiglane. Muidugi seaduse järgi nii saab teha, nagu riigikogus ka kinnitas. Kuid moraalsest vaatenurgast… See on amoraalne otsus.
    Kas see tähendab, et tuleks seadust muuta? Kui selline asi on võimalik.
    Ma ei hakkaks seda teed ka minema. Ma pole üksikasjadega kursis. Tean ainult seda, mida vahendab meedia. Mida teha, kuidas ja mismoodi, seda ma enam ei tea.
    Aga kas on üldse õige, et saab sõlmida lepinguid, mille kestvus on aastaid ja aastakümneid? Võib-olla peaks siin midagi muutma?
    See on maailmas tavaline praktika. Peaaegu kõik naftatootjad töötavad samadel põhimõtetel. Sa tuled kuskile riiki, sõlmid riigiga lepingu 10, 20, 30, 50 aastaks. Kusjuures, kõik viimse detailini on kirjas. Sa investeerid sellesse riiki miljardeid, kümneid miljardeid vaid seepärast, et sul on selline leping. Pikaajaliste lepingute sõlmimine on maailmas täiesti normaalne praktika.
    Kohtuvaidluse tagamaad
    Tallinn ja Tallinna Vesi sõlmisid 2001. aastal lepingu, mis pani viieks aastaks paika veeteenuse hinnarežiimi. Aastal 2007 muutsid pooled teenuslepingut ning fikseerisid vee hinna 13 aastaks, kusjuures Tallinna Veele jäi õigus tõsta hinda vaid inflatsiooninäitaja võrra.
    Kolm aastat hiljem jõustus aga uus seadus, mis nägi ette, et ka veeteenuse hind tuleb kooskõlastada konkurentsiametiga, kes otsustas veefirma hinnataotluse kooskõlastamata jätta ning tegi ettekirjutuse viia hind seadusega kooskõlla – seaduse järgi peab hind olema kulupõhine ning hinna kooskõlastamine mitmeks aastaks pole selle põhimõttega kooskõlas.
    Tallinna Vesi läks konkurentsiameti vastu kothusse argumendiga, et tariifid on kokku lepitud turutingimustel korraldatud enampakkumise tulemusena ning turuhinnad ei saa aga ebaõiglased olla.
    Tänase otsusega leidis riigikohus, et konkurentsiamet ei pea linna ja vee-ettevõtja vahel veeteenuse hindades kokkulepitut järgima, vaid järgima seadust.
    Samal ajal võitleb Tallinna Vee omanik United Utilities Eesti riigi vastu ka rahvusvahelises vahekohtus, nõudes riigilt välja 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekkivat kahju, umbes 60 miljonit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhan Aguraiuja: viis taastuvenergia trendi, millel silm peal hoida
Taastuvenergia ei tähenda ammu enam ainult päikest, tuult ja biomassi – uute tehnoloogiate kõrval vaadatakse senistele lahendustele otsa uue ja värskema pilguga. Danpower Eesti juht Juhan Aguraiuja toob välja viis olulist taastuvenergia trendi.
Taastuvenergia ei tähenda ammu enam ainult päikest, tuult ja biomassi – uute tehnoloogiate kõrval vaadatakse senistele lahendustele otsa uue ja värskema pilguga. Danpower Eesti juht Juhan Aguraiuja toob välja viis olulist taastuvenergia trendi.
Nasdaq ainukesena napis plussis
Peale väga edukat juulit langesid nii S&P 500 kui ka Dow Jones augusti esimesel kauplemispäeval, vaid Nasdaq suutis välja võidelda napi kasvu, vahendab Yahoo Finance.
Peale väga edukat juulit langesid nii S&P 500 kui ka Dow Jones augusti esimesel kauplemispäeval, vaid Nasdaq suutis välja võidelda napi kasvu, vahendab Yahoo Finance.
T1 alghind on isegi suurima võlausaldaja arvates liiga kõrge
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Pealinna uusim kaubanduskeskus T1 läks võlgade katteks 85 miljoni euro eest oksjonile, kuid isegi suurim võlausaldaja leiab, et sellise hinnaga ostjat ei tule.
Nordica sai iseseisvaks lennufirmaks
Nordic Aviation Groupi kuuluv Nordica teatas, et alustab tegevust iseseisva lennuettevõttena ja teeb täna oma nime alt esimesed regulaarlennud.
Nordic Aviation Groupi kuuluv Nordica teatas, et alustab tegevust iseseisva lennuettevõttena ja teeb täna oma nime alt esimesed regulaarlennud.