Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kuhu liigub Tallinna Vesi?

    Tallinna Vee aktsionär Jaak Roosaare ootab eilse tariifivaidlust puudutava riigikohtu lahendi valguses vee-ettevõtte aktsialt korralikku langust.

    „Ma ise ennustaks aktsiale hinda vahemikus 8-10 eurot,“ ütles Roosaare. Ta lisas, et kui Tallinna Vee aktsia hind peaks alla nimetatud vahemiku kukkuma, siis kaalub ta väärtpaberite juurde soetamist.
    Sellegipoolest kohtuotsus Roosaaret ei üllatanud. „Minu jaoks oli see ootuspärane,“ märkis Roosaare. „Ma ise ennustasin ka, et nad kaotavad,“ nentis ta.
    See on ka põhjus, miks Roosaare oma positsioone Tallinna Vees enne kohtuotsuse teatavakstegemist vähendas. „Mul on 10 000 aktsiat ja plaanin neid hoida pikalt,“ rääkis ta.
    Teine Tallinna Vee aktsionär, Oleg Ossinovski pidas otsust aga ebaõiglaseks. „Ma suhtun sellisesse otsusesse negatiivselt – tegemist on investori petetud ootustega,“ arvas ta. „Ei saa lepingu täitmise ajal hakata reegleid muutma – kui kirjutati alla leping, siis linn, riik või ka suvaline ettevõtja peab neid tingimusi täitma,“ lisas ta.
    Tariifimäärad muutuvad
    Ka Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi tunnistas, et ettevõtte jaoks oli otsus pettumus. „Tallinna Vesi ootas kohtust muidugi teistsugust lahendit,“ märkis ta. „Otsuse põhituumaks oli küsimus, kas Tallinna linna ja Tallinna Vee vahel sõlmitud leping on konkurentsiameti jaoks siduv, ja paraku leidis kohus, et ei ole.“
    Kuna riigikohtu kinnitusel on eilne otsus lõplik, lõpetab see ka esialgse õiguskaitse Tallinna Vee tariifidele, mis olid kohtuvaidluse ajaks külmutatud 2010. aasta tasemele. „Nüüd on esialgne õiguskaitse maas,“ kinnitas riigikohtu kommunikatsioonijuht Merje Talvik Äripäevale.
    See tähendab, et Tallinna Vesi peab esitama viie nädala jooksul konkurentsiametile uue hinnataotluse. „Hinna määramine anti 2010. aasta seadusemuudatusega vee-ettevõtja kätte, see hind peab katma kulud ja mõistliku kasumi,“ selgitas Talvik. Seda, kas hind on mõistlik, peab aga hindama konkurentsiamet. „Eks neil kaalutlusruum on, hind peab olema igal juhul põhjendatud,“ sõnas Talvik.
    Käi kinnitusel alustab börsiettevõte ettevalmistusi ettekirjutuse täitmiseks viisil, mis tagab Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise ja aktsionäride huvid parimal viisil. „Teeme ettevalmistusi tariifitaotluse esitamiseks konkurentsiametile ja kavatseme nendega ka kohtuda, et järgmised sammud täpsemalt kokku leppida,“ kinnitas Käi.
    Kui Tallinna Vesi esitab konkurentsiametile hinnataotluse, saab viimane Talviku sõnul küsida sellele põhjendusi. Kui hinnas kokkuleppele mingil põhjusel ikkagi ei jõuta, on see Talviku hinnangul uue kohtuvaidluse teema. Lisaks sellele võib konkurentsiamet hinnataotluse esitamata jätmisel kehtestada veele ise ajutise hinna.
    "Määrus võimaldab ajutist hinda määrata juhul, kui ettekirjutus jäetakse täitmata, kuid praegu ei saa järeldada, et Tallinna Vesi jätab ka pärast tänast lahendit hinnnataotluse esitamata," oli konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits veendunud. "Ka riigikohus märgib, et ettevõtjale tuleb anda võimalus ise rikkumine kõrvaldada."
    Talvik lisas, et vaidlusalust hinda poleks konkurentsiamet kohtulahendi valguses aga kuidagi kinnitada saanud. „See taotlus oli seadusega vastuolus ja seega ei saa konkurentsiamet seda kooskõlastada,“ märkis ta.
    Täpsemalt käib jutt Tallinna Vee ja Tallinna linna vahel 2007. aastal sõlmitud teenuslepingu muudatusest, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
    2010. aastal jõudunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus pani hinna kooskõlastamise kohustuse aga konkurentsiametile ning selle seaduse järgi peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil. Seetõttu konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu 2011. aastal ka ei kooskõlastanud ning tegi veefirmale ettekirjutuse viia hind seadusega kooskõlla. Seepeale pöördus Tallinna Vesi kohtusse.
    Üks otsus tulemata
    Roosaare lisas, et õhus on veel rahvusvahelise arbitraažikohtu otsus, mis võib erinevalt riigikohtu omast olla positiivne ja aktsia hinda ka vastavas suunas mõjutada. Ka Käi sõnul on tegemist täiesti eraldi menetlusega. „Loodame neilt otsuse saada järgmise aasta esimeses pooles, kuid milliseks see kujuneda võib, on täna võimatu ennustada,“ märkis Tallinna Vee finantsdirektor.
    Täpsemalt alustas Tallinna Vesi eile lõpplahenduse leidnud menetlusega samal ajal vaidlust riigiga ka Hollandis registreeritud arbitraažikohtus. Seda selleks, et nõuda Eesti riigilt välja võimalikud kahjud, mida ettevõtte on tariifide külmutamise tõttu 2010. aasta tasemele seni kandnud. Tallinna Vesi on seisukohal, et kuna neil pole külmutatud hindande tõttu olnud võimalik tariife tõsta, peab riik sellest tekkiva kahju neile hüvitama. Arbitraaži kaudu nõutava summa suurusjärk jääb 70 miljoni euro piirimaile.
    Silmitsi tarbijate kahjunõuetega
    Kui eilse kohtuotsuse valguses oleks Tallinna Vesi pidanud 2010. aasta tasemele külmutatud tariiide kasutamise asemel need kooskõlastama konkurentsiametiga, tekib küsimus, kas tarbija on maksnud põhjendamatult kõrget hinda. Sellisel juhul võiks Tallinna Vett oodata täiendav, miljonitesse ulatuv kahjunõue.
    Konkurentsiamet sellesse küsimusse ei sekku. „Küsimus puudutab ASi Tallinna Vesi ja tarbijate vahel sõlmitud võlaõiguslikke kokkuleppeid, millesse konkurentsiamet ei ole pädev sekkuma, seega ei saa meie nõuda ka hüvitist,“ selgitas Uulits. „Taolised vaidlusküsimused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtus.“
    Tsiivilõiguslike vaidluste puhul soovitas Uulits oma õiguste välja selgitamiseks pöörduda mõne tsiviilõigust hästi tundva nõustaja poole. "Konkurentsiamet ei saa anda hinnangut võimaliku tsiviilkohtuvaidluse perspektiivi kohta," leidis ta.
    Edasist analüüsitakse
    Käi ütles Tallinna Vett puudutavat riigikohtu otsust kommenteerides, et praegu käib selle esmane analüüs, mille järel otsustatakse edasised sammud.
    „Otsus on põhjalik ja meie jaoks veel väga värske,“ rääkis Käi. „Tegeleme alles esmaanalüüsiga ning kuna oleme börsiettevõte, siis on meie kohustus tagada, et esmane info otsuse kohta saaks esimesel võimalusel börsile teatavaks,“ rõhutas ta.
    Äripäeva küsimustele Tallinna Vee edasiste sammude ning kohtuotsuse võimalike mõjude kohta käimasolevale rahvusvahelisele arbitraažimenetlusele Käi vastama ei soostunud. Samuti jättis ta kommenteerimata selle, kas äsjase riigikohtu otsusega kaduva õiguskaitse kontekstis on Tallinna Vesi sunnitud tariife langetama. „Mis tahes täiendavaid kommentaare saame anda pärast börsiteate avalikustamist,“ kordas Käi.
    „Meie järgmised sammud ongi viia läbi otsuse põhjalikum õiguslik analüüs ja kohtuda seejärel konkurentsiametiga, et edasises kokku leppida,“ märkis Käi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.